Vatikani usudoktriini dikasteerium on avaldanud paavst Franciscuse vastuse viie alalhoidliku kardinali murelikele küsimustele, mis puudutasid ilmutuse tõlgendamist, samasooliste paaride õnnistamist, kiriku sinodaalsust, naiste preestriks pühitsemise lubamist ning absolutsioonile eelneva patukahetsuse vajalikkust.
Ilmutuse tõlgendamise osas
märkis paavst, et kui ümber tõlgendamise (inglise k reinterpret) asemel rääkida paremini tõlgendamisest (inglise k interpret better), siis on väide ilmutuse uuesti tõlgendamise vajalikkusest kehtiv.
«Kultuurilised muutused ja uued väljakutsed ajaloos ei muuda ilmutust, kuid võivad innustada meid väljendama paremini selle ülevoolava rikkuse teatud aspekte,» leiab paavst. Ta rõhutas, et kuigi kiriku õpetusamet ei seisa Jumala Sõnast kõrgemal, tuleb «nii Pühakirja tekste kui ka Pärimuse tunnistusi tõlgendada, et eristada nende igavest olemust kultuurilisest tingitusest.»
«Oluline on rõhutada, et muuta ei saa seda, mis on ilmutatud «kõigi päästmiseks» (Vatikani II kirikukogu, dogmaatiline konstitutsioon Dei Verbum, 7). Seetõttu peab Kirik pidevalt vahet tegema, mis on päästmiseks hädavajalik ja mis on selle eesmärgi suhtes teisejärguline või sellega mitte nii otseselt seotud,» vastas paavst Franciscus.
Samasooliste paaride õnnistamise küsimuses
kinnitas paavst, et kiriku õpetus abielust on väga selge: see on ühe mehe ja ühe naise lahutamatu liit, mis on avatud laste saamisele, ning ainult sellist liitu võib nimetada abieluks. Seetõttu hoidub katoliku kirik mistahes rituaalist, mis võiks viia mõttele, et miski, mis ei ole abielu, on käsitatav abieluna.
«Kuid suhtumises inimestesse ei tohi me kaotada pastoraalset armastust, mis peaks läbima kõiki meie otsuseid ja hoiakuid,» rõhutas paavst.
Ta lisas, et teatud pastoraalsetel kaalutlustel langetatud otsused ei pea tingimata muutuma normiks.
Kiriku sinodaalsuse osas
selgitas paavst, et «mitte ainult hierarhia, vaid kogu Jumala rahvas saab mitmel viisil ja erinevatel tasanditel teha oma hääle kuuldavaks ja tunda end osana Kiriku teekonnast. Selles mõttes võime öelda, et sinodaalsus kui stiil ja dünaamilisus on Kiriku elu oluline mõõde.»
Naiste ordineerimise mittelubamise kohta
vastas paavst, et kuigi Püha Johannes Paulus II õpetas, et tuleb kindlalt kinni hoida sellest, et naisi ei saa preestriks ordineerida, ei ole rangelt võttes tegemist «dogmaatilise definitsiooniga», kuid «kõik peavad seda järgima.» Ta lisas: «Keegi ei saa seda avalikult vaidlustada ja ometi võib see olla uurimisobjekt, nagu see on anglikaani osaduskonna ordinatsioonide kehtivuse puhul.»
Absolutsioonile eelneva patukahetsuse vajalikkuse kohta
kirjutas paavst, et «meeleparandus on vajalik sakramentaalse absolutsiooni kehtivuse tagamiseks ja see tähendab otsust mitte pattu teha.»
«Meeleparanduse väljendamiseks on palju viise,» jätkas paavst. «Tihtipeale on väga haavatud enesehinnanguga inimeste puhul enda süüdi tunnistamine julm piin, kuid pihile tulemine on juba ise patukahetsuse ja jumaliku abi otsimise sümboolne väljendus.»
Paavsti vastuseid tuleks parema mõistmise huvides lugeda tervikuna ja seda saab teha näiteks siin.
Loe kindlasti ka: Viis kardinali esitasid paavstile uue «dubia».
