Francis X. Rocca kirjutab väljaandes Wall Street Journal, et pärast USA presidendi Barack Obama ja Prantsuse presidendi François Hollande’i ametist lahkumist vaatavad rahvuslike ja konservatiivsete jõudude tõusuga silmitsi seisvad n-ö progressiivsed inimesed Ladina-Ameerika sotsialistidest kuni Euroopa keskkonnaaktivistideni lootusega paavst Franciscusele kui uuele liidrile.
Äsja 80-aastaseks saanud paavst on väljendanud julgelt vasakpoolsetele meelepäraseid seisukohti põgenike ja immigratsiooni toetuseks ning kliimamuutuse ja majandusliku ebavõrdsuse vastu.
Paavst pooldab piiride avamist nii pagulastele kui majanduspõgenikele. Tänavu kevadel ütles ta Donald Trumpi kohta, et ta "ei ole kristlane", sest viimane kutsus üles USA-Mehhiko piirile tara rajama. Vahetult enne presidendivalimisi hoiatas paavst aga "ksenofoobia levimise" eest.
Paavsti entsüklikas "Laudato Si’" nimetatakse globaalset kliimasoojenemist peamiseks ohuks elule Maal ja kutsutakse üles fossiilsete kütuste kasutamise otsustavale vähendamisele. Samuti kritiseeritakse seal turumajandust, mis on rüüstanud planeedi vaeste inimeste ja tulevaste põlvkondade arvelt.
2015. aastal kinkis Boliivia vasakpoolne ja globalismivastane president Evo Morales paavstile sirbi ja vasara kujulise krutsifiksi, mis on õigupoolest jesuiidist aktivisti Luis Espinali valmistatud skulptuuri koopia. Paavst – kes on samuti jesuiit – võttis kingituse vastu ja ütles, et see ei solva teda sugugi.
Kriitikute sõnul ei peaks paavst võtma seisukohti poliitilistes küsimustes, kus katoliiklastel võib olla väga erinevaid vaateid. Samuti võib kriitikute arvates selgelt ühe poole valinud paavst jääda võõraks konservatiivsetele katoliiklastele.
Väljumisküsitlused USA presidendivalimistel näitasid, et enamik valimas käinud katoliiklasi hääletas Donald Trumpi poolt.
Wall Street Journali tasulist artiklit võib lugeda siin.
Uudis: Meie Kirik/Objektiiv
