Pühapäevases raadiosaates "Räägime asjast" kommenteerisid rahvuskonservatiivid Mart Helme ja Martin Helme lõppeva aasta poliitilisi sündmusi, muuhulgas kõneldi nii väljavaadetest tühistada kooseluseadus kui üldisemalt Eesti poliitilise võimu korrumpeerumisest ja sellest, et valitsev eliit sisuliselt osaleb omaenda rahva vastases vandenõus.
Kooseluseadust ei ole suudetud rakendada
Vaadates tagasi lõppevale aastale, tõdes Martin Helme, et riigikohus on teatanud, et kooseluseadus kehtib, kuigi seaduses on öeldud, et see hakkab kehtima koos rakendusaktidega, mida pole.
Selle otsusega anti tema sõnul alama astme kohtutele suunis, et nad võiksid hakata seadust rakendama, kui riigikogu seda ära ei tee.
"Meil hakkab lõppema riigikogu koosseis, ja üks suuri saavutusi siiski, ma arvan, mis meil on ette näidata ka opositsioonis olles – see on see, et kooseluseadust ei ole rakendatud," märkis Martin Helme.
„See võitlus ei ole kaugeltki lõppenud, see võitlus läheb järgmise riigikogu koosseisuga edasi,“ nentis Mart Helme ja pöördus üleskutsega nende kuulajate poole, kes peavad kooseluseadust kahjulikuks:
"Ärge toetage neid jõude, kes kooseluseaduse rakendusaktid fanfaaride saatel vastu võtavad!"
Martin Helme sõnul on nendeks jõududeks praktiliselt kõik peale EKRE, täiesti fanaatiliselt aga sotsiaaldemokraadid. Vaikselt ajavad seda asja ka reformierakondlased, entusiastide hulka kuulub Eesti 200. Keskerakond on aga näidanud, et selles küsimuses neil maailmavaadet ega põhimõtteid ei ole – kui vaja, siis toetavad seda.
"Nad on kahel korral riigikogu nüüd lõppevas koosseisus kooseluseaduse tühistamise põhja lasknud oma häältega, ühe korra hääletades selgelt vastu kooseluseaduse tühistamisele ja teise korra jättes piisaval hulgal hääletamata, et see esimene lugemine lõpetada," tõi Martin Helme esile.
Ta lisas, et valitsusse saades surub EKRE Reformierakonna või Keskerakonna või ükskõik missuguse partneri positsioonidele, mille tulemuseks on kooseluseaduse tühistamine.
Süvariik ja võimu korrumpeerumine
Justiitsreformist kõneldes tõi Mart Helme välja, et süvariik suunab Eesti poliitika kurssi, teostab kaadrivalikut ja dikteerib tooni peavoolumeedias.
"Eesti ei ole demokraatlik õigusriik. Eesti on süvariigi poolt juhitav fassaadidemokraatia. Ja loomulikult – kui me ütleme, et me selle fassaadi lammutame maha ja rajame tõeliselt demokraatliku riigi, loomulikult ajab see närvi ja vihale. See puudutab väga paljusid inimesi, nende positsioone, nende tegevusvabadust. See puudutab ka nende niiditõmbajaid välismaal. Me oleme siin tegelikult enda peale kutsunud väga võimsate jõudude viha," ütles Mart Helme.
Martin Helme sõnul ei ole süvariik monoliitne asi, vaid Eestis on mitu luureasutust ja ka nende sees on konkureerivad nägemusi, mida ja kuidas teha. Samuti on mitmeid erinevaid peremehi.
Kuid struktuurid, mis n-ö iseennast kontrollivad ja mille rahastamine on läbipaistmatu, on lihtsalt korrumpeerunud ja nende inimeste huvi on, et nende võimu kuritarvitused või ka lihtsalt varastamine ei tuleks välja.
Vandenõu oma rahva vastu
Aasta lõpul muutus aktuaalseks Marrakechi rändeleppe küsimus. Martin Helme sõnul on rahvale valetatud, nagu see ei oleks siduv ega kohusta meid millekski.
"See kõik on vastuolus reaalsusega, mida me näeme iga päev oma silme all lahti rulluvat. Lihtsalt valetatakse, valetatakse, valetatakse. Ja inimesi vihastab see," ütles Martin Helme.
"Masendav on see, et valetamisega tegelevad need inimesed, kes peaksid riiki kaitsma niisuguste protsesside eest – peaminister, president, välisminister, diplomaadid, riigiametnikud. Ei, nad kõik on selles oma rahva vastases vandenõus – ja seda ei ole võimalik teisiti nimetada, see on oma rahva, eesti rahva vastane vandenõu –, nad kõik on selles osalised. Ja see on see, mille vastu oleme meie. Ja sellepärast me eristume ja sellepärast ongi kõik meie kallal," täiendas Mart Helme.
Saade "Räägime asjast" on eetris igal pühapäeval Tre Raadios, raadios Ring FM ja Kuressaare Pereraadios – hommikul kell 11.00 ja õhtul kordusena kl 21.00. Saadet saab järelkuulata siit.
Fotol: SAPTK korraldatud meeleavaldus kooseluseaduse vastu 2014. aasta oktoobris (V. Vihuri)
