Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kuulutas pärast Uus-Meremaa mošeerünnakut, et kunagisest Hagia Sophia katedraalist Istanbulis (endise nimega Konstantinoopol) ei saa eales kirikut, kuni linnas leidub kasvõi üks türklane ja "türgi hing".
Uus-Meremaa veresauna korraldaja ärples nimelt, et Konstantinoopolist saab kord jälle kristlik linn ning sealsed mošeed ja minaretid lammutatakse.
Aastal 537 valminud Hagia Sophia ehk Püha Tarkuse katedraal oli enne linna vallutamist türklaste poolt 1453. aastal Konstantinoopoli patriarhi peakirik. Seejärel muudeti pühakoda mošeeks ning 1935. aastal avati muuseumina.
Samas on Türgi praegused võimud lubanud korduvalt lugeda hoones islamiusu palveid. Näiteks 2018. aasta kevadel tegi seda koguni Recep Tayyip Erdoğan ise, lugedes ette koraanivärsi ning pühendades selle sultan Mehmet Vallutajale.
2017. aastal teatas Erdoğan, et loeb Hagia Sophias islamiusu palveid ortodokside Suurel Reedel. Kuigi ta seda viimaks ei teinud, ärritas see teade kristlasi.
Moslemite grupid kogunevad regulaarselt endise kristliku pühakoja juurde palvetama, et hoonest saaks jälle mošee.
