Väljaande Postimees 24. märtsi juhtkirjas "Aitab pseudoteemadest!" kõrvutatakse elupooldajate seisukohad religioosse totalitarismiga ning leitakse, et läänemaailma areng sai võimalikuks tänu vabanemisele sallimatu kristluse painest. Kas abordist räägitakse, et "meelehead teha ühele peaaju katoliikluse all kannatavale blogijale ning aktivistile," küsib Postimees.
"Imelik, et selline teema kerkis Eestis, mida peetakse läänemaailma kõige ilmalikumaks riigiks, ja selle tõi välja erakond, kes on end kuulutanud võõra religioosse totalitarismi vastu võitlejaks. See on kummaline, arvestades, et läänemaailma areng sai minevikus võimalikuks vaid tänu teise sallimatu, religioosse totalitarismi paine alt vabanemisele," kirjutatakse Postimehe juhtkirjas, viidates kristlusele kui läänt painanud totalitaarsele religioonile, mis suudeti kõrvale tõrjuda tänu valgustusele ja ilmalikele väärtustele kõvale tõrjuda.
"Arusaamatu, miks meid üritatakse ajas tagasi paisata ning mille nimel seda tehakse," hindab Postimees abordiküsimuse esile kerkimist koalitsioonikõnelustel ja ühiskonnas.
Postimehe sõnul on abordiküsimusele lähenemiseks kolm vaatenurka: religioosne, teaduslik ja eetiline: "Tänapäeva kristlikus traditsioonis ei ole abort võrdsustatud tapmisega, vaid on patt teisel põhjusel, nimelt on see vastutöötamine jumala tahtele. Teaduslikust vaatenurgast ei ole embrüo inimene. ... Eetilises plaanis ei kuulu embrüo saatuse üle otsustamine kellelegi teisele kui vanematele."
Uuel koalitsioonil pole vaja tegeleda pseudoteemadega, nagu embrüo õigused, leiab Postimees.