Endine eurosaadik Tunne Kelam (Isamaa) tõdes Raadio 7 saates «Europulss», kommenteerides väiteid USA presidendivalimiste süsteemse võltsimise kohta, et demokraatia õõnestamise protsess on jõudnud väga kaugele.
Tunne Kelami sõnul tõrjutakse võltsingusüüdistusi väidetega, et see on vaid vabariiklaste ettekujutus, nad on kaotuse pärast solvunud ja püüavad nüüd igasuguseid õigustusi leida; pealegi on Ameerika nii suur demokraatia – no kuidas seal saavad mingisugused massilised võltsimised aset leida.
Kelami arvates ei nõustu vähemalt pooled ameeriklastest väitega, et äsjased presidendivalimised olid vaat et kõige demokraatlikumad ja kõige-kõige puhtamad.
«On niisugune asutus nagu Ausate Valimiste Projekt ja selle direktor paari päeva eest andis intervjuu, kus ta vastas sellele küsimusele. Küsitakse talt seda väidet, et valimiste pettust pole üldse olemas, kuidas te sellele reageerite? Kõik see on lihtsalt väiksed eksitused. Tema vastus on, et on tõendeid laiaulatuslikust, organiseeritud, süsteemsest valimisvõltsimisest. See on nüüd üsna erapooletu, ausate valimiste projekti juhi seisukoht,» rääkis Kelam.
«Järgmine küsimus on, kus on siis tõendid? Te väidate küll, aga kus need tõendid on? Tema väidab, et on 1290 tõestatud juhtumit 47 osariigist, kus valimisi on võltsitud. Ja kolmas küsimus on, kuidas see on toimunud? Üks tendents, mis algas juba pool aastat enne valimisi, oli püüe – eriti demokraatide kontrollitud piirkondades –, püüe muuta valimisreegleid, valimiste läbiviimise reegleid. Millise eesmärgiga? Selleks, et kaotada või tegelikult loobuda valija identifitseerimisest. Tema taustakontrolli nõuetest. See tähendab, et paljudes kohtades… Ja see on vasakpoolsete seisukoht, et isikut tõendava dokumendi esitamine olevat alandav. Me ei kujuta seda Euroopas ette. Ma ei kujuta seda Eestis ette, et valimistele võiks minna ilma isikut tõendava dokumendita. Aga Ameerikas see toimub. Teine probleem on see, et 10 protsenti USA elanikkonnast vahetab aasta jooksul oma elukohta. Paljud neist jäävad eelmise elukoha valijate nimekirja, ja seda on võimalik ära kasutada. Samuti näiteks Pennsylvanias tõestati, et valijate nimekirjas oli 21 000 surnut, aga nad on ikkagi nimekirjas. See tähendab, et niisuguseid võltsinguid on võimalik tõepoolest ilmselt sooritada,» jätkas Kelam.
Endise eurosaadiku sõnul tuleb arvestada seda, et valimised ei toimunud rahulikus õhkkonnas. Hillary Clintoni kaotusest 2016. aastal šokeeritud demokraadid ei leppinud tulemustega ja püüdsid neli aastat Donald Trumpi õõnestada. Nende meeleolu oli äärmiselt aktiivne ja mürgine, ja nüüd oli küsimus, et kui Trump uuesti tagasi valitakse, mis siis veel saab?
«Siis on ikka täielik katastroof vasakpoolsete ja liberaalsete vaadete jaoks, sest Trump edendas kristlust, usuvabadust ja Ameerika ajaloo väärtusi. Kuigi mõnikord kummalises vormis, enesekeskses vormis, aga vaieldamatu on see, et ta neid väärtusi edendas,» ütles Kelam.
Tema hinnangul püüavad demokraadid teha meeleheitlikult ükskõik mida, et Trumpi tagasivalimist vältida, see meeleheide on laiapõhjaline ja emotsionaalselt äärmiselt tugev, mistõttu on võimalik, et sellises olukorras püüti hüpata üle igasuguste takistavate reeglite, lihtsalt et saavutada oma tulemust.
«Seega küsimus ei ole naljaasi, küsimus on selles, et demokraatia õõnestamise protsess on jõudnud väga kaugele ja me peame nüüd olema väga täpsed selles suhtes, et maailma suurimas demokraatias neid probleeme, neid küsimärke selgitada,» märkis Tunne Kelam.
Kuula saadet siit.
