Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on mitmetes uudistes esile tõstetud usuliste ühendustele määratud toetuste suurt määra, mis jätab mulje, nagu oleks tegemist ülekaalukalt kõige suurema grupi või valdkonnaga, mida erakonnad soovivad toetada regionaalsete investeeringute ehk nn katuserahade summadest. Tegelikult on enim toetatud spordi ja rahvatervise valdkonda.
«Tegelikult on hoopis sport ja rahvatervis kõige suurem valdkond, mida praegusel tervisetundlikul ajal koalitsioon on soovinud toetada ja see on empaatiline ning oluline otsus. Sporti toetatakse suurusjärgus 1,2 miljonit eurot, mis moodustab toetuste mahust üle 21% ehk enam kuni viiendiku. Kui lisame siia veel toetused mänguväljakutele, mänguplatsidele ja teistele rahvatervist toetavatele investeeringutele, ulatub toetus isegi peaaegu 1,5 miljoni euroni ehk kuni 25% kogu toetuste mahust,» märgib Viilma.
«Erinevatele religioonide, maailmavaadete või Eestis tegutsevate kirikutega, alates maausulistest ja lõpetades kristlike koolidega, on tõepoolest seotud ligi miljon eurot kogu üle 6-miljonilisest regionaalsete investeeringute paketist ehk umbes 15–16% kogu toetuste mahust,» nendib peapiiskop ja lisab:
«Minul on muidugi hea meel tõdeda, et EELK kogudustel ja asutustel on oodata uue aasta eelarvest tuge umbes 700 000 euro suuruses mahus, mis on eriti maakogudustele suureks toeks. Selle eest tuleb tänada koalitsioonierakondi, kuid ka sotsiaaldemokraate, kes samuti on pidanud koguduste toetamist nii kirikuhoone restaureerimisel kui sisulistes tegevustes ligimeste aitamise suunal oluliseks. Ajal, mil Reformierakond oli koalitsioonis ja «katuseraha» jagas, toetasid ka nemad hea meelega kirikuid ja kogudusi üle Eesti.»
EELK peapiiskopi sõnul kinnitab see, «kui oluline oleks taastada uuesti nõndanimetatud Pühakodade programm ja suunata sinna igal aastal suurusjärgus 5–6 miljonit eurot, et vabastada vahendeid regionaalsete investeeringute tarvis muudes valdkondades. Suureneks rahade eraldamise läbipaistvus, kasvaks õiglustunne ning katuserahade jagamise vajadus ajalooliste kirikute restaureerimiseks väheneks, sest selleks vajalike vahendite eraldamine oleks korraldatud paremini.»
Niinimetatud pühakodade programm lõppes 2018. aastaga, mil kultuuriministriks oli sotsiaaldemokraat Indrek Saar.
«Ajaloolise arhitektuuri- ja kunstipärandi toetamisel ei ole tegemist usuvabaduse ega ka kiriku ja riigi omavahelise neutraalsuse küsimuse printsiibiga mängimisega, vaid põhiseaduse preambulas sätestatud eesti kultuuri säilitamise ja jätkumise küsimusega. Kirikud ja kogudused vajavad avalikku raha samavõrra kui raamatukogud, spordisaalid ja mänguväljakud, kuhu suur osa maksumaksjatest kunagi oma elus ei lähe, kuid mida avaliku rahaga on alati toetatud,» leiab Viilma.
