Seoses EELK kirikukogu äsjase ettepanekuga anda abielule kui ühe mehe ja ühe naise vahelisele liidule Eesti Vabariigis põhiseaduslik kaitse avaldame uuesti paari aasta eest ilmunud lühiülevaate luterlikust abielukäsitlusest.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogu võttis 24. aprillil 2018 Tartus toimunud istungjärgul vastu otsuse toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.

Jeesus on tee, tõde ja elu. Elu on sihtkoht, kuhu tõde meid juhib. Jeesus saadab meid surmani ja annab siis meile oma igavese elu. Uskuda Jeesust tähendab omada elu vaatamata sellele, et me sureme.

19. aprillil 2018 lahkus igavikku metropoliit Kornelius. Avaldame tema mälestuseks uuesti persooniloo, mis ilmus portaalis meiekirik.ee pea neli aastat tagasi.

Karjatara on imeilus pilt selles maailmas tegutsevast Kirikust. Ehkki elades siinses maailmas, oleme kristlastena kogutud lambatarasse ehk Kirikusse, oleme Kristuse surma ja ülestõusmise värava läbi päästetud kindlast hukkamõistust. Me elame maailmas, aga ei ole enam maailma omad. Kirik on kindel linn ja varjupaik. Meie ülemkarjane Jeesus ise hoiab ja toidab meid. Ta kutsub meid nimepidi ja viib lambatarast välja maailma, täitma neid Jumalariigi ülesehitamise kohustusi ja ülesandeid, mis Ta meie õlgadele on asetanud.

Kõigis neis asjus oleme meie, õigeusklikud, täidetud ülestõusmise valgustava kogemusega. Meie valgus pärineb kustumatult valguselt ning me anname tänu kõige eest, mis meil on. Hüüdes „Kristus on surnuist üles tõusnud!“ on meil olemas taevane tõotus ning jumaliku armumajapidamise eshatoloogilise täitumise kindlus.

Kristuse kannatusnädalal tekkis järjekordne segadus seoses sellega, mida paavst Franciscus väidetavalt ütles. Nimelt avaldas väljaanne La Repubblica suurel neljapäeval Eugenio Scalfari intervjuu Franciscusega, mis kandis iseloomulikku pealkirja: „Paavst: on au olla hüütud revolutsionääriks“.

EELK peapiiskop Urmas Viilma avaldas lihavõttepühade aegu soovi kujundada luteri kirikust taas rahvakirik, mis tundub veidigi reaalne vaid siis, kui Kõigevägevam ise asjasse sekkub – ilmalikult käitudes see enam ei õnnestu.

Kristuse ülestõusmine on lohutus meie usule, sellest ammutame lootust ja jõudu isiklikuks eluks ja rahva tulevikuks. Meie Lunastaja elab ja on meile eluleivaks.

Jeesuse viimased sõnad “See on lõpetatud” tunnistavad sellest, et Tema töö on tehtud, täiuslikult lõpule viidud. Nende sõnade saatel Ta sureb. Meie päästmise ülesanne on täidetud. Lunaraha on makstud ja mitte kulla ega hõbedaga, vaid püha ja süütu verega. Jeesuse viimased sõnad puudutavad Teda ja Tema tööd, kuid need ei ole sugugi viimased sõnad meie kohta. Ta ei ole meiega veel lõpetanud. Ristisurmaga on Jeesus küll maailma lunastuse kätte võitnud, kuid see ei luba Tal käed rüpes puhata. Nüüd on vaja tuua inimesed lunastuse juurde.

Palvus algab patukahetsusaktiga:

Oo mu Jumal, kuna Sa oled lõpmatult hea, kahetsen ma väga, et olen Sinu vastu pattu teinud. Sinu armu abiga otsustan ma enam mitte patustada. Aamen.

© Meie Kirik