Euroopa Kirikute Konverents ja Euroopa Kirikute Rändekomisjon on Euroopa parlamendi valimiste eel koostanud dokumendi „Euroopa – see on meie tulevik. Abimaterjal Euroopa Liidu valimisteks aastal 2019“, milles väljendatakse toetust Euroopa Liidu poliitilise eliidi senisele kursile ning hoiatatakse „populistide“ ja „ekstremistide“ eest. „Selle brošüüri abil loodame me pakkuda oma liikmeskirikutele ja laiemale valijaskonnale mõtteainet ning innustada neid aktiivsele osavõtule valimistest,“ öeldakse dokumendis.

Maa peal pole suuremat lohutust sellest, mille annab Püha Vaim. Inimesed jooksevad nõuandjate, psühholoogide ja sõprade juurde. Pöörduvad raamatute, loengute, seminaride ja konverentside poole. Ent kui palju tröösti nad saavad? Nii vähe, et sellega ei jõuta kojugi. See kõik on asjatu, valu tuleb tagasi.  Kannatavale hingele ei suuda maailm anda midagi. Sellepärast vajadki sa Püha Vaimu eneses. Ainult Tema võib sind kurbuses ja mures tõeliselt trööstida. See trööst pole ajalik, vaid igavene.

Milliste põhimõtete alusel koostatakse ja millal valmib uus lauluraamat luterlastele? Kas õnnestub tagada lauluraamatu teoloogiline ühtsus ja kas see on eesmärk? Kuidas ehitada silda tänapäeva ja minevikupärandi vahele? Kas kirikuliikmed saavad lauluraamatu valmimisse oma panuse anda? Vestlevad koguduseõpetaja Veiko Vihuri ja kirikuvalitsuse liige praost Marko Tiitus.

Neitsi Maarja ja tema tähtsus on tõenäoliselt paavstluse kõrval suurim protestante ja katoliiklasi eraldav asjaolu. Katoliiklik suhtumine Maarjasse tundub protestantidele sageli liialdusena. Piiblis on Maarjast otseselt juttu üsna vähe ja seetõttu peetakse enamikke traditsiooniliste kirikute (katoliku ja ortodoksi, aga ka mõnede luterluse ja anglikanismi voolude) arusaamu ekslikeks.

Nii nagu Päikese ümber tiirlevad planeedid, nii keerleb meie elu ümber Hea Karjase. Tema on kõikide asjade algus ja lõpp.

Üha rohkemates inimestes on küpsemas veendumus, et Kersti Kaljulaid on oma käitumisega tõsiselt kahjustanud presidendiametit ja peaks tagasi astuma. Jutt ei käi mingitest väikestest fopaadest ja veidrustest – isegi mitte „sõnumiga“ dressipluusist, mida president parlamenti tulles kandis. 29. aprillil otsustas Kersti Kaljulaid välja näidata oma põlgust riigikogu ette astunud uue ministri vastu ning lahkus tema ametivande andmise ajaks saalist. Veidi aega enne seda oli meedias välja tuldud anonüümsete süüdistustega, et ministriametisse astuv Marti Kuusik (EKRE) on süstemaatiline naisepeksja.

Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Need sõnad on kristlaste huulil kõikjal maailmas. Kahjuks võisime Suurel Nädalal ajalehe Eesti Kirik 5. leheküljelt lugeda sootuks midagi muud: „Ülestõusmine ei olnud maailmaajaloo sündmus, millest saaks teha filmi või kirjutada memuaare“. Ja veel: „Kui paigutame ülestõusmise jutustused objektiivsuse kasti, siis mõistame ülestõusmise hukule.“

Kristus on surnuist üles tõusnud. Ta elab ja on meie keskel. Oma ülestõusmisväes on Ta meie keskel kogu oma jumaliku ja inimliku olemisega. Lukustatud uksed ei suutnud hoida Teda eemale. Mitte miski ei saa Teda meist eemale hoida. Ta on meie keskel sama tõeliselt ja täiuslikult, nagu Ta oli seda jüngritega lukustatud uste taga tollel esimesel ülestõusmise pühapäeval.

Eesti Rahvusringhääling on avalik-õiguslik meediaasutus, mida peetakse ülal meie kõigi raha eest ja mille tegevus on seadusega reguleeritud. Lühidalt öeldes peab ERR tagama oma programmides erinevate vaadete kajastamise ning tegema seda tasakaalustatult. Paraku on ERR teatud toimetuste ja saadete tasandil kujunenud suuresti globalistlik-vasakliberaalse ilmavaatelise hoiaku hääletoruks ning minetanud nõutava neutraalsuse ja tasakaalustatuse.

Praegust aega võime hinnata kui Jumala käe äralükkamist Euroopa kohalt. Ja kätt tõukab eemale Euroopa ise. Kui aga Kristus loob maailma uueks, leiab ta kindlasti usku maa pealt. Kust kohast, see on juba iseasi.

Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad. (1Kr 15:19)

Nüüdseks juba ligi nädala eest aset leidnud suur tulekahju Pariisi Jumalaema kirikus, mida olen võinud mitmel korral ka ise seal viibides imetleda, tõi mulle meelde kaks lugu ajaloost.

© Meie Kirik