Värske uuring maalib kristluse olukorrast Lääne-Euroopas ilustamata, kainestava ja nukra pildi: sealsed kristlased on suuresti hüljanud oma esivanemate usu, väärtused ja traditsioonid ning on kristlased kõigest nime poolest. Seetõttu pole liialdus öelda, et Lääne-Euroopa on muutnud sisuliselt kristlusejärgseks.

Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: „Järgne mulle!“ Ja Matteus tõusis ning järgnes talle. Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega. Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: „Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?“ Aga seda kuuldes vastas Jeesus: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!“ Mt 9:9–13

Pärast 25. mail 2018 Iirimaal läbi viidud referendumit, mille tulemusena rööviti ülekaaluka häälteenamusega sündimata lastelt põhiseaduslik kaitse ning teiste kaaskodanikega võrdne eluõigus ning laoti vundament abordi seadustamiseks, võib Iirimaa kohta öelda nii mõndagi, kuid mitte enam seda, et tegemist on katoliikliku riigiga. Katoliikliku Iirimaa langemine on seda kurvastavam, et tegemist oli viimase riigiga Euroopas, kus ka sündimata laste elusid väärtustati ja kaitsti põhiseaduslikul tasandil võrdväärselt kõigi teistega – kas pole see mitte tõeline egalitarism.

Muusikafestivali Pori Jazz äsja ametisse astunud tegevjuht Aki Ruotsala vallandati koheselt, kui ta lausus intervjuus, et ei soovi vaidlustada nende homoseksuaalide väiteid, kes ütlevad, et on paranenud ning et nende identiteet on muutunud.

Läbi aegade on miljonid kristlased järginud Jeesust, kandes oma risti Issanda ning kaasinimese teenimise nimel. Mõeldes selle peale, mida Jeesus on meie heaks teinud, ei jää meilgi muud üle.

Me elame kultuurimuutuse ajal, mis on võrreldav globaliseerumise mõjuga majandusele. R. R. Reno arvates on traditsioonilise moraali lammutamine viimselt rikka eliidi klassivõitlus nõrgemate vastu. – Ülevaade raamatust „Kristliku ühiskonna idee elluäratamine“.

Kes eales tahab saada päästetud, peab ennekõike katoolsest usust kinni hoidma.

Usk, et Jumal on üks kolmes isikus, on kristliku usu keskseks tunnistuseks. See on seotud usuga Jumala isikulisse olemusse, lihakssaamisesse, lunastusse ja vaimus elamisse. Usk Kolmainu Jumalasse ei ole kirikuisade sünnitis, vaid see oli apostlite kindel usk ja selge õpetus. Esimese nelja sajandi jooksul vaieldi üsna palju selle õpetuse sõnastuse pärast, enne kui dogma paberile pandi. Oli ka viimane aeg, sest igasugused väärõpetused ohustasid kiriku püsimist õigetel õpetuslikel alustel.

Seega on kirik järjekordselt jõudnud järeldusele, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. See on vist kaheteistkümnes kord seda küsimust taas põhjalikult käsitleda. Võibolla nüüd on küllalt? Võibolla saaksime kirikus keskenduda ka mõnele muule küsimusele? Ei ole küllalt! Ei saa! Sest need, kes taotlevad kiriku abielukäsituse muutmist, ajavad oma jonni edasi.

“Kui tuled Timoteose kogudusse, siis ma usun, et sul ei teki küsimust, mille vastu me võitleme. Loomulikult tuleb kogudusele õpetada, mis on vale, mille vastu me oleme, aga see ei ole keskmes. Keskmes on Jeesus.” Misjonipiiskopkonna Oulu Timoteose koguduse vaimulikku Janne Koskelat usutleb Illimar Toomet.

Esimesel nelipühal tuli Püha Vaim otse jüngrite peale, puudutades neid tuleleegina. Tänapäeval tuleb Püha Vaim sinu juurde vaikse ja alandliku Sõna kuulutamise kaudu. Väliselt ei toimu midagi suurejoonelist, kuid sinu sisemuses leiavad aset tõsised muutused. Kui me ühendame Sõna veega, saame ristimissakramendi. Mis juhtub ristimises? Väliselt mitte midagi erilist, kuid inimese sisemuses teeb Püha Vaim oma töö – Ta äratab inimese usule Kristusesse. Sama on lugu, kui me ühendame Sõna leiva ja veiniga. Väliselt ei toimu midagi suurejoonelist ega üleloomuliku, kuid tegelikult leiab aset maailma suurim saladus, kus leib ja vein muutuvad Püha Vaimu kaasabil Kristuse ihuks ja vereks.

© Meie Kirik