Meie kiriku üldine iseloomustus – me oleme rahvuslik kirik, mis katab kogu Läti territooriumit. Meie kirik on olnud oluline läti rahvust ja kultuurikeskkonda kujundav element. Oleme luterlik kirik ja soovime kinni pidada autentsetest reformatsiooni ideedest. Soovime tänapäevaselt edasi anda Piiblis avaldatud Jumala ilmutust, mis on ustav mõõdupuu õpetusele ja elule. Meie palvustel ja jumalateenistustel on kohta erinevatele kristliku kiriku rikkaliku pärandi ilmingutele alates kõrgkiriklikust liturgiast kuni tänapäevaste palvevormideni.

Piibli moraaliõpetuse väljendamise tõttu nelja erineva kriminaaluurimise alla sattunud Soome kristlik poliitik ja rahvasaadik Päivi Räsänen pälvis Soome luterliku kiriku Helsingi piiskopi hukkamõistu. Piiskopi hinnangul on Räsäneni arusaam homoseksuaalsusest väär ja kalk, tema tõlgendused arstiteaduslikult vananenud, julmad ja tülgastavad.

Küllap me mõistame, et tegelikult on Jumala arm väga kallis, kuna selle hinnaks on Jumala Poja elu. Inimene aga ei taha tunnistada, et tema päästmine sellist hinda maksma läheb. Ta on kiskunud hinna alla, on teinud tühjaks Jumala armu tähenduse. Me ei soovi kanda vastutust, mis kaasneb Jumala armuga, või võtame seda liiga kergelt. Sageli arvatakse, et Jumala arm on midagi enesestmõistetavat, et Jumal andestab meile isegi siis, kui jätame täitmata meie poolse osa lepingust.

Täna algab paastuaeg. Mis aeg see niisugune on? Paastuaeg ehk Kristuse kannatamisaeg on selleks, et me aru saaks: Kristus kannatas just minu pärast, minu tõttu. Mina oma patuga olen põhjustanud Kristusele kannatusi. Sellest on raske aru saada, kui oleme harjunud pidama ennast n-ö headeks inimesteks, kelle juures patt tähendab ehk mõnda pisiviga, mis üldpilti põhimõtteliselt ei muuda.

Tuhka võib olla kõigest näpuotsatäis, kuid selle tähendus on suur. See on sümbol, et me vajame Jumalat. Ilma Temata oleme kõigest põrm ja tuhk.

Soome endine välisminister, katoliiklane Timo Soini avaldab toetust luterlasest parlamendipoliitikule Päivi Räsänenile, keda süüdistatakse Piibli õpetusest kõnelemise pärast vihakuriteos.

Ennast Jumala ees läbi katsudes saame ettekujutuse sellest, millised oleme Tema ees rahvusena. … Meil on Õnnistegija tõotus: Mina elan ja ka teie saate elama! (Jh 14,19), aga see sünnib siis, kui me jääme Temasse, Tema armastusse, kui me ei ela enam patu orjadena. Patuorjuses elavaid inimesi võrdleb Jeesus pildiga viljatust viigipuust, mille kohal on oht, et ta maha raiutakse.

“Kui nisuiva sureb, siis see kannab palju vilja.” Jeesuse surm on kandnud tõesti palju vilja. Tohutu hulk rahvast on Jeesuse vastu võtnud ja saanud seeläbi Jumala lasteks. Igavese elu seemnest oleme meiegi uuesti sündinud ja oleme seetõttu kohustatud elama Issandat järgides, Teda endile eeskujuks võttes. Olgem siis head viljad Issanda surmast võrsunud taimel.

19. veebruaril 2020 täitunuks peapiiskop Jaan Kiivit juunioril 80. eluaasta. Mälestuskilde temast jagab Los Angelese Eesti koguduse õpetaja Enn Auksmann.

Kui EELK määratles end sajandi eest vaba rahvakirikuna, kuulus ristimise kaudu luteri kirikusse valdav osa rahvast. Sada aastat hiljem on selles osas olukord sootuks muutunud. Kas EELK on endiselt sisulises mõttes rahvakirik, nagu Johan Kõpp seda omal ajal mõistis? Me ei ole täna rahva enamuse kirik ja kui uskuda mõningaid statistilisi andmeid, siis ka mitte suurim kristlik konfessioon Eestis. Aga me oleme endiselt kirik, mis näeb enesel lasuvat erilist vastutust selle maa rahva vaimulikul teenimisel.

6. veebruaril esitleti professor Tapio Puolimatka raamatu “Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelset tõlget. Raamatu on tõlkinud Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet, kes peatus oma sõnavõtus sellel, kuidas erinevad kirikud on homodebatis kaasa rääkinud või vaikinud.

© Meie Kirik