"Kristlased peaks endale teadvustama elementaarse eeldusena, et kaasaegses ühiskonnas nõuab kristlike veendumuste eest seismine ohvreid ning et valmidus neid ohvreid tuua on oluline osa kristlaseks olemisest. Loomulikult on oluline, et kristlastena oleme kutsutud seisma tõe eest armastuses, ent käsitlus armastusest on kindlasti väärastunud, kui sellega hakatakse õigustama tõe mahasalgamist, selle moonutamist või otsest koostööd valega," ütleb Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht Varro Vooglaid veebiajakirjale Meie Kirik antud intervjuus.

1. juunil 2017 tähistab ilmavõrgus avalduv konservatiivne väljaanne Meie Kirik kümnendat sünnipäeva. Kümme aastat tagasi, juunikuu esimesel päeval, astus uus veebileht ilmarahva ette ja ilmutas järgmist:

Veebiajakirja Meie Kirik toimetuse saatesõnas, kus kirjeldatakse veebilehe eesmärke ja seisukohti, mainitakse, et aastatel 1920–1931 andis pastor Harald Põld välja konservatiivset luterlikku nädalalehte Meie Kirik. Ehkki tänane Meie Kirik ei pea end otseselt toonase väljaande järeltulijaks, on kahe väljaande vahel siiski omajagu ühist. Veebilehe toimetus märgib, et nii nagu 1920.–1930. aastatel ilmunud ajaleht, peab Meie Kirik ka tänapäeval väga oluliseks luterliku kiriku usutunnistusliku aluse teadvustamist ja väärtustamist. Tänase veebilehe nimevalik pole seega sugugi juhuslik.

Iga inimese elu on ainulaadne ja püha. Inimelu puutumatus on kogu jumaliku ja üldinimliku eluseadustiku aluseks. Emaüsas kasvava lapse elu on esimeses, kõige kiirema arengu faasis ülimalt haavatav. Inimelu vajab ja väärib igakülgset kaitset alates eostumise hetkest. Seepärast tuleb aborti ehk raseduse katkestamist, mis teadlikult põhjustab lapse surma, pidada kõige kaitsetumas seisundis oleva inimelu sünnieelseks tapmiseks.

13. mail 2017 täitub sada aastat sündmusest, mida tuntakse Jumalaema ilmumisena Fátimas. Aasta 1917: Euroopas jätkub Esimene maailmasõda; veebruaris variseb Venemaal kokku tsaarivõim ja oktoobris haaravad võimu bolševikud. Euroopa usuliselt killustanud reformatsioonist möödub 400 aastat. Sellel aastal ilmus Portugalis Fátimas kolmele lapsele kokku kuuel korral Jumalaema Neitsi Maarja, kuulutades ette veelgi suuremat sõda ja Kiriku tagakiusamist, kui inimesed meelt ei paranda.

“Kirik on aastasadu teadlasi põletanud.” Aga tegelikult? Euroopa teadus on rajatud kristlaste poolt – see on ajalooline fakt.

„Minu erutus jõudis hirmuäratavasse kõrgusse. Ometi oli mu peale langenud lõputu vaikus, nii et ma vaevalt kuulsin omaenda hingetõmbeid. Äkitselt kostis tasast kohinat. See sarnanes kergele tuulepuhangule. Ja korraga – see oli unustamatu vaatepilt – täitis sinine valgus kogu hauakambri. Sinine valgus keerutas ringiratast nagu tugev tuulepööris, mis juurib välja kõrgemaidki puid, haarab nad kaasa ja kannab minema. Püsimatu sinine valgus pöörles lausa valguse kiirusega ja seejärel liikumine aeglustus… Mu silmad täitusid pisaratega. Ma tundsin oma selgroos värinaid, kogu mu keha lausa põles. Mul oli tunne, et lõõmava turma taltsutamatud leegid ümbritsesid mind. Kogu mu keha kattus higiga, minu mõistus, süda ja hing aga näisid olevat halvatud püha valguse taevalikust ilmutusest.“

Millisest kohast Kirjas heebrealastele leiame kristliku liturgia? Või teravamalt küsides: kuskohas on seal Püha Missaohver?

Peapiiskop Andres Põdra avaldusega on EELK asunud selgelt Venemaa võimude julmuse poolele. Meie luteri kirik on häbiväärses positsioonis. Noorema ja harituma põlvkonna jaoks on EELK kuvand üsna ebameeldiv – väike obskurantlik moskvaliku maailmavaate ja ugandaliku poliitikaga kirik. Eesti luterlik kirik on Põhja-Euroopa protestantlike usuvendade seas oma konservatiivsusega üsna äärmuslik. – Niisugused hinnangud on viimastel aastatel EELK aadressil kõlanud. Meenutame lähemalt viis aastat tagasi aset leidnud intsidenti.

Trento kirikukogu (1545–1563) algseks püüdluseks oli päästa kiriku ühtsus. Kirikukogu kuulas reformaatorite kriitikat ning võttis neilt mõjutusi oma reformikavadesse. Kirikukogu ei soovinud kedagi nimepidi hukka mõista ega ka muus mõttes lihtsalt hukka mõista, vaid õpetada ja uuendada. Kirikukogu kutsus algusest peale usklikke palvetama igapäevaselt kiriku ühtsuse eest ning kui ühtsus ei olnud enam nähtavas tulevikus saavutatav, alustas teadlikku uuendustööd kiriku sees.

Soome evangeelsel-luterlikul kirikul tuleb lähiaastail otsustada, kas jääda Jeesuse õpetuse ja kogu Piibli ja usutunnistuskirjade arusaama juurde abielust kui mehe ja naise liidust. Või loobuda sellest, asudes kiriklikult laulatama samasoolisi paare.

© Meie Kirik