Vana-Liivimaa poliitilises ja ühiskondlikus elus kujunes 15. sajandil välja uus foorum – maapäev, kus olid esindatud maaisandad, s.o piiskopid ja Saksa ordu. 1422. aastal võeti Valgas toimunud maapäeval vastu üldine maakorraldus või maaseadustik, mis käsitles kristliku ühiskonna alusnorme ja teatud kirikukorraldusküsimusi. Selle taga võib näha Riia peapiiskop Johannes Ambundii püüdlusi kõrvaldada usuelu puudusi, taustal Konstanzi kirikukogu ja üleeuroopaline kirikureformiliikumine. Puhtalt usuküsimuste kõrval käsitletakse vähesel määral ka muid teemasid, näiteks kaubandussanktsioone venelaste vastu. Järgneb dokumendi tõlge.

Kristlased vajavad ühiskonnas rohkem kaitset ja tuge sallimatuse eest, selgitab EELK peapiiskop Urmas Viilma Meie Kirikule saadetud artiklis oma palju tähelepanu pälvinud mõtteavaldust sotsiaalmeedias.

Hiljuti levis välismeedias ja ka Eesti väljaannetes uudis Vatikanis aset leidnud homoorgia kohta, mis on tekitanud nii katoliiklaskonnas kui ka sellest väljaspool pahameeletormi. Et olukorda selgust tuua, on allpool toodud välja portaalis LifeSiteNews.com avaldatud kaksteist fakti kõnealuse juhtumi kohta.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve kutsub kõiki osalema laupäeval, 8. juulil Tallinnas toimuval homoparaadil, sest Eesti olevat homofoobne maa ja seda tuleb muuta: "Mingem ja marssigem koos ja uhkelt nii kaua, kuni inimese seksuaalne orientatsioon on vaid vastava indiviidi isiklik, mitte aga kellegi teise asi."

Saksamaa apostel Püha Bonifatius (u 675–754) on lisaks muudele tegudele ristirahvale meelde jäänud paganate poolt pühaks peetud puu – Thori tamme ehk maakeeli Taara tamme – söaka langetamise tõttu. Ehkki pühaku kirves raksas puud, mis seepeale Jumala väe läbi ümber kukkus, keelas ta aastaid hiljem vihaste paganatega silmitsi seistes oma kaaslastel inimeste vastu relva tõsta ning võttis vastu märtrisurma, hoides käes evangeeliumiraamatut.

Erakonna Põlissoomlased (Perussuomalaiset) 12. üldkogu valis erakonna uueks esimeheks filosoofiadoktori ja Euroopa parlamendi liikme Jussi Halla-aho. Intervjuus portaalile Seurakunatalainen.fi räägib end agnostikuks nimetav Halla-aho oma suhtumisest religiooni, kirikusse ja kristlikesse väärtustesse, eutanaasiasse, aborti ning samasooliste abielusse.

Elevandiluuranniku katoliku piiskopid võtsid 16.–21. maini toimunud piiskoppide konverentsi plenaaristungil ühehäälselt vastu dekreedi, mis sedastab, et on võimatu olla ühtaegu kristlane ja vabamüürlane.

"Kristlased peaks endale teadvustama elementaarse eeldusena, et kaasaegses ühiskonnas nõuab kristlike veendumuste eest seismine ohvreid ning et valmidus neid ohvreid tuua on oluline osa kristlaseks olemisest. Loomulikult on oluline, et kristlastena oleme kutsutud seisma tõe eest armastuses, ent käsitlus armastusest on kindlasti väärastunud, kui sellega hakatakse õigustama tõe mahasalgamist, selle moonutamist või otsest koostööd valega," ütleb Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht Varro Vooglaid veebiajakirjale Meie Kirik antud intervjuus.

1. juunil 2017 tähistab ilmavõrgus avalduv konservatiivne väljaanne Meie Kirik kümnendat sünnipäeva. Kümme aastat tagasi, juunikuu esimesel päeval, astus uus veebileht ilmarahva ette ja ilmutas järgmist:

Veebiajakirja Meie Kirik toimetuse saatesõnas, kus kirjeldatakse veebilehe eesmärke ja seisukohti, mainitakse, et aastatel 1920–1931 andis pastor Harald Põld välja konservatiivset luterlikku nädalalehte Meie Kirik. Ehkki tänane Meie Kirik ei pea end otseselt toonase väljaande järeltulijaks, on kahe väljaande vahel siiski omajagu ühist. Veebilehe toimetus märgib, et nii nagu 1920.–1930. aastatel ilmunud ajaleht, peab Meie Kirik ka tänapäeval väga oluliseks luterliku kiriku usutunnistusliku aluse teadvustamist ja väärtustamist. Tänase veebilehe nimevalik pole seega sugugi juhuslik.

Iga inimese elu on ainulaadne ja püha. Inimelu puutumatus on kogu jumaliku ja üldinimliku eluseadustiku aluseks. Emaüsas kasvava lapse elu on esimeses, kõige kiirema arengu faasis ülimalt haavatav. Inimelu vajab ja väärib igakülgset kaitset alates eostumise hetkest. Seepärast tuleb aborti ehk raseduse katkestamist, mis teadlikult põhjustab lapse surma, pidada kõige kaitsetumas seisundis oleva inimelu sünnieelseks tapmiseks.

© Meie Kirik