Täna õhtul oleme hetkeks võtnud aega ja peatunud, et kuulda üht erakordselt imelist muusikat, mida Looja ise meile mängib. Kristuses me näeme Jumalat kui suurt viiuldajat, kes mängib meile igavese elu lootuse imelist meloodiat, mille sõnum on ülimalt selge – Immaanuel, Jumal on meiega.

Jeesus on Immaanuel. Temas on Jumal meiega nii, nagu Ta seda varem pole kunagi olnud. Jeesus on tõeline Jumal ja tõeline inimene. Taevane ja inimlik on ühendatud ühte isikusse, Jeesusesse Kristusesse. See imestusväärne Jumala ja inimese liit on jõulude süda. Looja ja loodu on üksteisega lepitatud. Jeesuses on meil rahu Jumalaga. Temas on andeksandmine ja halastus, elu ja pääsemine. Ta on meiega meie sünnis, lapsepõlves ja vanaduses, kannatustes ja haigustes, rõõmudes ja õnnestumistes. Ta on meiega elus ja surmas kuni aegade lõpuni. Kus on Jeesus, seal on Immaanuel – Päästja neile, kes ei suuda ise ennast aidata. Jeesuses on Jumal meiega. Ta kõnetab meid oma Poja suu kaudu, sünnitab uuesti läbi ristimisvee  ning toidab Lunastaja ihu  ja verega. Jumal on meiega oma Pojas, et meie võiksime olla Temaga.

Tänapäeval on liberaalsest demokraatiast kujunenud suurim oht vabale ühiskonnale, sest märkimisväärse ideoloogilise surve alla on sattunud usu- ja veendumusvabadus, sõnavabadus ja mitmed teised vabadused, tõdes konverentsil „Eesti valik: demokraatia või demokratuur“ peetud ettekandes kolumnist ja teoloog Veiko Vihuri.

Hääl kutsub eranditult kõiki meeleparandusele: usklikke ja uskmatuid, varisere ja paganaid, vaimulikke ja ilmikuid. Jumala käsud sillutavad tee Kristuse tulemiseks, siluvad meie hingekonarused ja valmistavad meid ette Jeesuse vastuvõtmiseks. Kõik, kes usaldavad lihakssaanud Jumalat Jeesust Kristust, ei pea kartma Tema taastulemist, sest neile on töötasuks igavene elu.

Kui peaks tekkima soov rajada monument Eesti rahva ja kultuuri kristlike juurte rõhutamiseks, siis mis võiks olla kõiki siinseid kristlasi ühendav kuju? Sajandite jooksul on Eestis domineerinud nii katoliiklus kui luterlus, ent siin ristuvad, põrkuvad ja põimuvad tegelikult nii Ida kui Lääne kiriklikud traditsioonid ning oma jälje on jätnud ka mitmed hilisemad protestantlikud usuliikumised. Kõiki meid, erineva konfessionaalse taustaga kristlasi, ühendab aga Kristus, elava Jumala Poeg, kes on sündinud Neitsi Maarjast ning surnud meie pattude eest.

Inimene vajab kindlat teed. On vaid üks tee, mis viib läbi kõrbe, ja see tee on sillutatud Jumala poolt. See tee viib kunagise olukorra taastamiseni, kus viljatu kõrb ärkab elule. See on tee, mis tühistab meie patu hävitustöö ja viib uue loomiseni.

Ajakirjandus näeb kristlust kui rõhuvate uskumuste kogu, mis väärib ainult põlgust. Seetõttu ei taheta avalikult rääkida kristlaste vastu suunatud massimõrvadest ja terroriaktidest nende õigete nimedega, kirjutab Kanada autor Jonathon Van Maren.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku XXVIII kirikukogu avaldus, vastu võetud 25. novembril 2009.

Meie üle mõistetakse kohut tegude pärast, millest me ise pole teadlikudki. Igast tahtlikust heateost oleme teadlikud, aga neid paraku ei arvestata, nii et oma nimekirjaga ei ole meil võimalik Issanda silme ees lehvitada ega oma tegudega uhkustada. Kuidas siis olla ja elada, et kohtumõistja silmis armu leida? Viimses kohtus saab otsustavaks see, kas ma olen eluühenduses Jeesusega või ei ole. Kristus on tee Isa juurde. Hoia Temast kinni ja kõik ülejäänu tuleb iseenesest. Sellepärast me käimegi iga pühapäev kirikus ja võtame armulauas vastu Kristuse, et Tema meie läbi saaks teha tegusid, mis meist ükskord head tunnistust annavad.

Rumalad ei võta hoiatust tõsiselt ja arvavad, et suudavad ise ületada kõik ettetulevad raskused ja kriisid. Kergemeelselt arvavad nad, et lõpuks saab olema kõik hästi, vaatamata sellele, kas nad valmistusid selleks ette või ei. Aga kui öö saabub ja Eluissand äkitselt ilmub, siis rumalad märkavad, kui naiivsed nad olid. Paraku siis enam ei anta aega õli hankimiseks, olgu neil kas või miljonid mängu panna. Siis on ulgumine ja hammaste kiristamine. Mõistlikud aga järgnevad sellele, kelle jaoks endid ette valmistati, et nautida igavest rahu ja rõõmu.

Käesoleval aastal on Soome õiguskaitseorganid alustanud kaks juurdlust opositsioonipoliitiku Päivi Räsäneni vastu. Tvitteripostitus, milles ta küsis, miks kirik toetab homoseksualistide paraadi, sisaldas vaenuõhutavaks peetavat tsitaati apostel Pauluselt. Samasisuline etteheide puudutab tema 2004. a välja antud pamfletti, milles Räsänen käsitleb homoseksuaalsuse teemat. Dotsent Timo Eskola võtab lühidalt kokku juudi arusaama homoseksuaalsuse kohta ning rõhutab, et riik ei tohi sekkuda kirikusisesesse arutelusse, mis on patt ja mis mitte.

© Meie Kirik