Minu eesmärk on selle artikliga Eesti kristlastele meelde tuletada ja südamele panna, et me pole sugugi lõplikult kaotanud ning ühiskonnas n-ö põranda alla (s.t oma kirikutesse ja palvemajadesse) surutud. Peame aktiivselt kasutama võimalust ühiskonnaelus kaasa rääkida ja kristlike põhimõtete eest seista. Üks koht, kus seda teha saame, on 3. märtsil toimuvad Riigikogu valimised. Ärme lase endid kristlastena eksitada retoorikast, et nendel valimistel on vastamisi head läänemeelsed jõud ning hirmu ja viha külvavad populistid. Tegelikult seisame me valimistel vastamisi jõududega, kes ei jaga kristlikke väärtusi ja kes tahavad ühiskonna jäädavalt kristlikust pärandist vabastada.

Kus iganes Jeesuse sõnu kuulutatakse ning Tema ihu ja verd jagatakse, seal on Issand Kaana pulmas. Iga jumalateenistus on pulmapidu, eelmaitse suurest pulmasöömaajast Kristuse kuningriigis. Siin, pühas õhtusöömaajas, Ta tuleb meie juurde kui Peigmees ja Päästja. Siin Ta ilmutab oma kirkust. Vees ja veinis, ristimises ja armulauas saame osa Tema aust. Siin Ta kinnitab meie usku imeteoga ja jagab rõõmu, mida ei suuda keegi meilt röövida.

Videoplatvorm YouTube seadis „kasutajate tagasiside põhjal“ terve rea piiranguid reede hommikul portaalis Objektiiv avaldatud Markus Järvi videoloole „Nädalakommentaar: homoideoloogiat 250 000 euroga aastas – maksumaksja raha eest!“. Põhjendus: homoideoloogia riiklikust rahastamisest rääkiv lugu „võib olla osale vaatajatest sobimatu või solvav“.

Jeesuse ristimise hetkel kärises taevas lõhki ja Jumala vaim laskus Jeesuse peale. Samasugune sündmus toimub mõned aastad hiljem, kui Jeesuse ristilöömisel käriseb templi eesriie, mis eraldas patuse inimese Jumalast. Jeesuse kaudu on Jumal avanud taeva. Nüüd on olemas värav mässu tõstnud Aadama lastele, ristimise uks, millest läbi minnes saame Jumala lasteks. See Kristuse surma ja ülestõusmise värav on väga kitsas, kuid tasub vaeva näha, et sellest sisse astuda ja nautida igavest elu.

Oikumeenilise (Konstantinoopoli) patriarhaadi hierarh peapiiskop Daniel (USA-st) usub, et Ukraina uue kiriku tunnustamine mitmete õigeusukirikute poolt on lähikuude küsimus. Tema hinnangul teevad seda esimeste seas Kreeka ja Rumeenia kirikud.

Me oleme muutunud kirjaoskamatuteks kultuuri keskel, mis meid ümbritseb ja milles me oleme üles kasvanud. Kristliku kultuuri keskel, mis hääbub ja raagu vajub, kuigi selle viljaka pinnase sügavuses on peidus meie juured. Meile on jäänud vaid üks tunnetus, läinud põlvede magusahõnguline nostalgia ning õhkõrn, võbelev, viirastuslik õidepuhkemise lootus, peaaegu lubamatu unistus, vahendab Hollandi kirjaniku Geert Maki mõtteid kristlik kolumnist Jonathon Van Maren.

Postimehe tehnikarubriigis on avaldatud ajakirjanik Aivar Pau uudislugu pealkirjaga „Video: patriarh Kirill näeb internetis Antikristuse tulekut“, milles ironiseeritakse Vene kirikupea hoiatuse üle, et nutiseadmete üleilmne võrgustik loob kõik eeldused Antikristuse sünniks. Patriarh ütles nimelt jõuluintervjuus telekanaline PBK, et nutiseadmete kasutajad peaksid olema ettevaatlikud, kuna see loob võimaluse globaalseks kontrolliks inimkonna üle.

Tähetargad alustasid oma reisi, otsides nimetut juutide kuningat, kuid lõpetasid personaalse audientsiga Jeesuse ees, lihaks saanud maailma Looja ees. Iga tõsine otsija jõuab lõpuks Kristuse juurde. Lähtepunkt võib olla erinev, Jumala kutse ja tunnusmärgid võivad olla erinevad, kuid rännaku sihtpunkt on meil kõigil üks – Jeesus Kristus, meie Issand ja Päästja.

Konstantinoopoli patriarh allkirjastas täna tomose, millega antakse Ukrainas kahest seni tunnustamata kirikust kokku liidetud õigeusukirikule iseseisva kiriku staatus. Moskva patriarhaadi esindaja hinnangul aga on tegemist musta päevaga, mil oikumeeniline patriarh tegi lõpu õigeusu vendlusele.

Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse. Lk 2:21

Nõukogude ajal külastasid kirikuid valvsad kodanikud – nimetagem neid nii –, kes pidid asjaomastele instantsidele ette kandma, kui kirikuõpetajad midagi poliitilist, eriti aga nõukogude võimu kohta kriitilist ütlevad. Kui tundus, et kirikuõpetaja püüdis jumalasõna sekka põimida kriitikat nõukogude ühiskonna aadressil, anti sellest teada, kuhu vaja, ja järgnesid pahandused.

© Meie Kirik