Kuna Jumal on õiglane oma sõnas ja kohtuotsustes, siis ei jää meil muud üle kui öelda: “Jah, see ma olen, vaene vilets patune.” See on kahetsev usk. Usk, milles on täielik kuulekus ja allumine Jumala tahtele. Selles usus võime kindlad olla, et me ei pea piirduma raasukestega isanda laualt nagu koerakesed, vaid meile kui Jumala lastele on koht kinni pandud Tema lauas.

8. veebruaril 2019 avaldas kardinal Gerhard Ludwig Müller (usudoktriini kongregatsiooni prefekt 2012–2017) personaalse usumanifesti. Avaldame manifesti tõlke.

Ameerika Ühendriikide rajamist (1776) ja Prantsuse revolutsiooni (1789) on peetud vabamüürlike salaseltside sepitsuseks, sest mõlemas ajaloosündmuses läbi murdnud „aegade uus kord“, novus ordo seclorum, kuulutas vana korra, vana režiimi (pr ancien régime) lõppu. Selles uues ühiskondlikus elukorralduses on nähtud vabamüürlike ideaalide teostumist. Juuresoleval pildil näeme Ameerika esimest presidenti, vabamüürlast George Washingtoni koos Marylandi vabamüürlaste suurmeistri Joseph Clarkiga asetamas 18. septembril 1793 massoonliku rituaali käigus nurgakivi Kapitooliumile, USA parlamendihoonele. Seega on põhjust küsida, millist rolli etendas vabamüürlus toonastes sündmustes, sealhulgas Ameerika Ühendriikide sünni juures.

Kas suudame sellel paastuajal võtta endale erilise ülesande – kummardada ja teenida üksnes Issandat? Kas oleme valmis paluma Kõigevägevamat, et Ta paljastaks meile meie ebajumalad? Kas suudame julgelt tegutseda, et võiks nad troonilt maha tõugata? Kas otsustame minna kuulekuse teed, isegi siis kui see viib ristile?

Kui tunneme Kristuse kannatusi ning paastu tähendust, siis meie elu Kristuses uueneb. See on paastuaja mõte – alandumine Jumala ees, et me mõistaksime, kui patused me oleme. Meie pattude pärast pidi Issand end ohverdama. See on ainuke viis pääsemiseks: oluline, vajalik, möödapääsmatu! See annab meile igavese elu tõelise lootuse.

Kõik inimesed ei tea, miks palvetatakse. Sageli arvatakse, et palvetamine on oma vastutuse veeretamine Jumala peale. Kui ise ei viitsi teha, siis palun Jumalat, et Tema asjad korda ajaks. Mõned mõtlevad, et palve on lihtsalt kiirustava ja stressis inimese mõttemaailma rahustamine. Ekslikult peetakse palvetamist ka kombetäitmiseks, millel puudub tegelik tähendus ja mõju. Sellepärast on oluline teada – miks me palvetame.

Bartimeus oli vaba minema ükskõik kuhu. Ta oleks võinud minna oma teed. Ta oleks võinud alustada uut, “normaalset” elu, et teha tagasi kõik need pimeduses oldud aastad, et haarata vaatepilte, millest oli seni ilma jäänud. Bartimeuse valik oli aga midagi muud. Pärani avatud silmadega järgis ta Jeesust teel Jeruusalemma. Tee Jeerikost Jeruusalemma viib meid läbi ristimise, läbi kiriku löövialuse Issanda Pühale Õhtusöömaajale. Meid on asetatud sellele teele, et vastu võtta Jeesuse surma ja ülestõusmise läbi saavutatud võit, et surra koos Temaga ja tõusta koos Temaga üles igavesele elule.

Valimispäeva eel tuletame meelde usutlust EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse liikme ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Martin Helmega, kes rõhutab, et Euroopa kultuuriruumis toetub nii konservatiivsus kui rahvuslus kristlikele väärtustele, ning loodab, et Eestis tuleb kord jälle vaimne taassünd ja kirikud on taas rahvast täis.

Meil tuleb alustada rahuläbirääkimisi Eesti isade ja emadega, et nad ei tapaks oma lapsi. Meil tuleb tõsiselt palvetada oma riigijuhtide pärast, et nad ei avaks selles sõjas uut rinnet ega annaks eutanaasia legaliseerimisega lastele õigust tappa oma vanemaid, kirjutab Illimar Toomet.

Meie Kirik toob lugejateni riigikogu valimistel kandideerivate EELK vaimulike vastused portaali Objektiiv koostatud küsimustele.

Soome katoliku preester Oskari Juurikkala vaatleb kriitiliselt luterlust ja selle teoloogilist arusaama preestriametist oikumeenilise dialoogi kontekstis.

© Meie Kirik