Enamuse jaoks on Jeesus Jumala Poeg, kellega käiakse pühapäeval kirikus kohtumas. Ta on pigem piiblilugude kangelane, kellesse uskudes me loodame leida igavese elu, kui külaline meie kodus. Kui palju meist võtab Ta tegelikult endaga koju kaasa? Paljud on küll võtnud vastu Jeesuse oma südamesse, kuid ei ole kutsunud Teda oma kodudesse ega töökohtadesse, ei ole tahtnud Teda kaaslaseks oma hobide keskele.

Kristusel on küllalt jõudu, et kaasaja tsivilisatsiooni varemed uuesti üles ehitada ja püstitada neile uus kristlik tsivilisatsioon. Selleks peavad inimesed ja rahvad ainult tahtma pöörduda oma pattude orjusest ja hädadest, mida see neile kaasa toob, pöörduda ainsa tõelise Päästja, inimese ja ühiskonna ülesehitaja poole. Teist alust kui on seadnud Jumal, ei saa seada endale ka Eesti rahvas ja ühiskond. Me kas sureme välja, või muutudes uuesti kristlikuks ühiskonnaks, ehitame uuesti üles oma varemed.

Petlemmas on ehitatud kirik koopa kohale, kus Jeesus sündis. Kellel on võimalus, võib minna seda oma silmaga vaatama, kuigi Kristuse sünnist tuleneva õnnistuse vastuvõtmiseks ei tarvitse meist keegi Petlemma minna. Petlemm tuleb ise meie juurde. Kirik on Petlemm ehk Jumala “leiva maja”. Siin teeb Kristus meie südamed omale hälliks. Siin toidab Ta meid Elava Leivana ja annab meile oma elu.

Uue Testamendi järgi sündis Jeesus Kristus Petlemmas. Mõned moodsad uurijad on pidanud Jeesuse sünnilugusid vagaks legendiks, väljamõeldiseks, millega olevat tahetud näidata, et Naatsaretlane on Kirjas ette kuulutatud Messia. Kuid teated Petlemmaga seotud pärimuse kohta ulatuvad tagasi väga vanasse aega. Tollased kristlikud autorid olid huvitatud tõepärasest informatsioonist selle paiga kohta, kus Issand sündis.

Johannes elas saabuva Issanda ootuses, usaldades jäägitult oma elu Tema kätte. Ta ei vaevanud ennast selle maailma muredega nagu söök, jook ja riided. Kaamelikarvadest robustsest riidest piisas kehakatteks ja rohutirtsudest ning metsmeest jätkus nälja kustutamiseks. Johannesel oli midagi tähtsamat teha kui orjata oma kõhtu. Jumalariik oli lähedal. Loodu Issand, Kohtumõistja ja Päästja oli tulemas. Tema saabumiseks tuli rahvas ette valmistada.

Luterliku Maailmaliidu (LML) president, peasekretär ja seitsme piirkonna asepresidendid kohtusid täna Vatikanis paavst Franciscusega. LML-i Ida-Euroopa piirkonna asepresidendina osales kohtumisel ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma, kes paavst Franciscust tervitades jagas oma rõõmu ja tänu paavsti eesseisva visiidi üle Eestisse ja teistesse Balti riikidesse eeloleva aasta sügisel. Paavst Franciscus vastas, et peame ühiselt palvetama selle visiidi õnnestumise pärast ning palus peapiiskoppi hoida paavsti ennast eraldi oma palvetes.

Õhujõududes instruktori ja hävituslendurina töötanud erukapten Olli Seppänen on ajaloohuvilisena leidnud hämmastavaid palvevastuseid. – Ajaloost ei tarvitse leida ennustusi tulevikuks, aga sealt võib õppida.

Millal algasid palvused raadios? Mis roll oli kaitseväe vaimulikel talve- ja jätkusõjas? Kui palju oli osalejaid Billy Grahami koosolekutel Helsingis? Ajajoonel on nopped iseseisva Soome kirikuloost.

2017. aasta mais tuli Pariisis kokku konservatiivsete teadlaste ja intellektuaalide rühm. Neid ühendas ühine mure Euroopa poliitika, kultuuri, ühiskonna, kuid eelkõige Euroopa meelsuse ja identiteedi seisukorra pärast. Euroopa tsivilisatsiooni tohutusuur pärand on hävimas eksituste, enesepettuse ja ideoloogilise moonutuse tõttu.

Iisraeli lastel oli võimalus näidata roomlastele midagi täiesti uut. Aga kuna nad ei mõistnud Jeesust, ei saanud aru Tema tulemise eesmärgist, siis võeti see võimalus neilt ära. Nad olid Jumala lapsed, Jumala valitud rahvas, keda Issand juhtis läbi kõrbe tõotatud maale. Kuid kahjuks nüüd, kui Messias nende keskel kõndis, ei tundnud nad oma Issandat ära, vaid pidasid Teda uueks Taavetiks, kes Iisraeli kunagise hiilguse taastab. Seda nähes ja mõistes Jeesus nuttis Jeruusalemma väravate ees.

Veebilehe Meie Kirik toimetuse liige Enn Auksmann ütles peapiiskop Urmas Viilma advendikõnet kommenteerides, et kiriku ülesanne ei ole mitte ühiskondliku kokkuleppe, vaid Jumala sõna ja tahte kuulutamine, mistõttu kirik ei saa ka nõustuda millegi sellise seadustamisega, mis on selges vastuolus Jumala tahtega.

© Meie Kirik