Valik sõnumeid Eesti ja maailma kirikujuhtidelt ülestõusmispühadeks, mida tänavu tähistavad ida- ja läänekristlased samal ajal.
Issanda surnuist ülestõusmine moodustab evangeeliumi tuuma, muutumatu pidepunkti kõikidele Uue Testamendi raamatutele, aga ka õigeusklike kristlaste liturgilisele elule ja pühendumusele. Tõepoolest, sõnades «Kristus on üles tõusnud!» sisaldub kogu Kiriku õpetus. Vaimulik kogemus surmavalla varisemisest «selle ilma kütketest vabaks» saab ülima rõõmu allikaks. «Kõik on täidetud rõõmuga, kui saavad maitsta ülestõusmist.» Ülestõusmine on suur rõõmupahvatus, mis läbib kogu kirikuelu, eetost ja pastoraalset tegevust, olles eelmaitseks Isa, Poja ja Püha Vaimu igavese kuningriigi elu täiusest, teadmistest ja elust. Õigeusk ja pessimism on vastandlikud nähtused.
Paasa on meie jaoks vabaduse rõõmupüha ning võit vaenuvägede üle; see on meie olemasolu kirikuks tunnistamine, kutse teha koostööd maailma muutmise nimel. Kiriku ajalugu on muudetud «suureks paasaks» kui «Jumala laste vabastamise teekonnaks kirkuse vabadusse» (Rm 8:21). Ülestõusmise kogemus on Kristuse vabaduses olemise ja elu ajalikkuse mõõtme keskmeks. Pühakirjaviited Päästja ülestõusmisele näitavad meie kui usklike vabaduse väge; ainuüksi selles vabaduses avaldub «suur ime», mis ei allu ühelegi survele. «Päästmise salasus kuulub neile, kes seda vabal tahtel ihkavad, mitte neile, kes on oma tahte vastaselt orjastatud.» Jumaliku anni vastuvõtmine ja «liikumine» Kristuse suunas on vabatahtlik eksistentsiaalne vastus ülestõusnud Issanda armastavale ja päästvale «liikumisele» inimkonna poole. «Sest minust lahus ei suuda te midagi teha» (Jh 15:5).
Bartholomeos, Konstantinoopoli – Uue Rooma ülempiiskop Jumala armust ja oikumeeniline patriarh Kiriku hüvanguks
+ + +
Ülestõusmishommikul laulame: «Eile maeti mind ühes Sinuga maha, oh Kristus, täna tõusen ma ühes Sinuga surnust üles». Jah, ülestõusmispühade valguses ärkame nagu uued inimesed. Jumal kingib meile uuesti elu. Jumal andestab meile, nagu Ta andestas evangeeliumis mainitud naisele, kes tabati abielurikkumiselt. Kristus ütleb igaühele meist: «Ma ei mõista sind hukka, mine ja ära tee enam pattu». Ilma kurjusest ja kirgedest puhtaks saamata on aga võimatu saada osa ülestõusmise valgusest. Just seda õpetab meile vanasõna Athose mäelt: «Kui sa sured enne, kui sa sured, siis sa ei sure siis, kui sa sured». Ülestõusnud Kristus ei suru ennast peale, Ta ilmutab end salaja, rahulikult ja lihtsalt neile, kes Teda usu ja armastusega vastu võtavad… Mäletan, kuidas minu igavikku lahkunud sõber teoloogiaprofessor Olivier Clement ütles mulle kord: «Ülestõusmine ei anna usku, vastupidi: usk teeb ülestõusmise ilmseks».
Armsad sõbrad ülestõusnud Issandas! Ülestõusmise valgus särab pimeduses ja neelab lõpuks kogu pimeduse. Nüüdsest alates on maa peal uus tuli – Püha Vaimu tuli. Kristus äratab oma surma läbi surnud üles. Ei ole suuremat armastuse väljendust inimese elu ja inimese maise ihu vastu kui sõnum ülestõusmisest, mis on meie kutsumine ja missioon. Me täidame seda isikliku kogemuse kaudu, mis käib läbi risti ja lõpeb tühja haua ees, millest Kristus pärast oma ülestõusmist lahkus.
Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik)
+ + +
Tänu Kristuse võidule patu ja surma üle on igaüks meist, «kes on Kristusesse ristitud», Kristusesse riietatud ja saanud väe «kõndida madude ja skorpionide peal», s.t. saanud väe võita Kristuse abiga saatan ja meid valitsev patt. Igaüks meist võib näha, et Kristus on tõesti üles tõusnud, kui vaatame Tema võidukäiku oma südames, nagu ütleb vaga Siimeon Uus Teoloog, tõlgendades stihhiirat «Kristuse ülestõusmist nähes». Just sellest kirjutab apostel ja evangelist Johannes Jumalasõnakuulutaja: «Õnnis ja püha on see, kes saab osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda» (Ilm 20:6).
Soovin siiralt, et igaüks teist saaks sel pühal päeval maitsta Kristuse paasapüha rõõmu!
Maitske rõõmu sellest, et Kristus on üles tõusnud ja annab meile igavese elu. Ja muidugi, kui me seda rõõmu maitseme, peaksime seda jagama ka oma lähedastega. Kristuse valgus, mis on jõudnud meie südamesse, peab ulatuma kaugemale ja valgustama meid ümbritsevat maailma, et inimesed, nähes meie häid tegusid, ülistaksid meie Isa, kes on Taevas (Mt 5:16). Inimeste ees saame tunnistada Kristuse ülestõusmise tõde siis, kui Tema valgus meid täidab.
Õnnitlen teid kõiki südamlikult Kristuse ülestõusmise helge püha puhul! Kristus on tõesti ülestõusnud!
Eugeni, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit (Eesti Kristlik Õigeusu Kirik)
+ + +
Ülestõusmispüha hommik toob meie südamesse, ellu ja maailma igal aastal midagi, mida maailm ise meile anda ei suuda – lootust, mis ei rajane inimlikel unistustel ja prognoosidel, vaid Jumala ilmutusel ja tõotusel. Kristus on surnuist üles tõusnud! Surm ei ole meie elu lõpp ega viimane sõna meie saatuse kohta. Koos ülestõusnud Kristusega on meilgi ligipääs ülestõusmisesse ja igavesse ellu.
Kallid kaasteelised! Ülestõusmispühad on võimalus ja kutse elada ülestõusmise väes. Seal, kus sina lood lepitust ja osadust, sünnib rahu. Seal, kus sina palvetad ja töötad rahu nimel, tegutseb Jumala Vaim. Seal, kus sina seisad nõrgemate, alandatute ja hüljatute kõrval neid aidates ja toetades, koidab ülestõusmise valgus. Seal, kus sina kõnnid koos ülestõusnud Kristusega oma argipäevas, saab Jumala Kuningriik avalikuks sinus ja sinu kaudu.
Soovin selleks meile kõigile õnnistatud ja rõõmurikkaid ülestõusmispühi!
Marko Tiitus, EELK Tartu piiskop peapiiskopi ülesannetes
+ + +
Apostel Paulus kirjutab kirjas Roomlastele 5:8 «Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.»
Ülestõusmise tõestamiseks on apostlite tunnistus üks kõige kindlam lähtepunkt. Nende jaoks ei ole see müüt, vaid ajaloolise tegelikkuse tunnistamine. Ülestõusmissõnum, mida nad kuulutavad, põhineb kindlal veendumusel, et Kristus on tõesti üles tõusnud, see on apostlite kõige tähtsam ülesanne – ülestõusmise tunnistamine. Nad ei tunnista ainult seda, mida nad usuvad või loodavad, vaid seda, mida nad on näinud. «Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge. Selle sama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks; mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile.» (Ap 10:39-41)
Rõõmsaid Ülestõusmispühi soovides
piiskop Alur Õunpuu, EKNK juht
