2024. aasta oktoobris langetas Austraalia ja Uus-Meremaa Luterlik Kirik (lüh. LCANZ) otsuse kõrvaldada oma alusdokumendist piirangud naiste ordineerimisele. 2025. aasta aprillis, palmipuudepühal, ordineeriti juba esimene naispastor (Maria Rudolph) ning pühapäeval, 27. aprillil, toimub järgmine naisterahva (Sue Westhorp) ordinatsioon.
Üks kirik – kaks praktikat?
Alates aastast 2000 on Austraalia luterlikus kirikus tehtud viis õpetusaluste muutmise katset, et võimaldada naispastorite ordineerimist, kuid seni ei õnnestunud saavutada üldsinodi või kirikukogu kahekolmandikulise enamuse toetust. Kuid juba aastal 2015 jõudis poolthäälte hulk üldsinodil 63 protsendini ning möödunud aasta 5. oktoobril osutus võimalikuks asi lõplikult ära vormistada.
Mõned kuud enne seda, 2024. aasta suvel, vastu võetud dokumendis «Way Forward Detailed Framework» deklareeriti, et erinevatele arusaamadele vaatamata ei tähenda naiste ordineerimise lubamine kiriku sisemise osaduse katkemist ja Austraalia luteri kirik jääb ühtseks. Dokumendis rõhutatakse teesi «üks kirik – kaks praktikat».
Olgu märgitud, et sarnast mudelit, kus ühe kiriku raames praktiseeritakse erinevad õpetuslikke arusaamu, püütakse praegu juurutada Soome luterlikus kirikus seoses uue, «sooneutraalse» abielukäsitusega. Soome kirikus soovitakse nimelt panna kõrvuti kehtima kaks erinevat arusaama, millest ühe kohaselt on abielu mehe ja naise vaheline liit ning teise järgi kahe isiku vaheline liit, sõltumata nende soost. Nii saaks iga pastor ja ilmik jääda oma arusaama juurde.
Austraalia konfessionaalsed luterlased on siiski loonud juba uue ühenduse nimega Luterlik Misjon – Austraalia (Lutheran Mission – Australia). Nad väidavad, et kuigi erimeelsused naiste ordineerimise küsimuses on nende kirikus kõige nähtavamal kohal, on tegu sümptomiga palju põhimõttelisemast erimeelsusest Piibli autoriteedi küsimuses.
Täisliikmest vaatlejaks konfessionaalsete luterlaste peres
LCANZ-i otsus tõi kaasa nende liikmestaatuse degradeerimise Rahvusvahelises Luterlikus Nõukogus (International Lutheran Council, lüh. ILC), mis on 1994. aastal asutatud konfessionaalsete luterlike kirikute ühendus – omamoodi konfessionaalsete luterlaste maailmaliit. Selle liikmed on näiteks USA-s tegutsev Missouri Sinod ja Saksamaa Iseseisev Evangeelne-Luterlik Kirik, meie naabritest aga Läti Evangeelne Luterlik Kirik, Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik ning samuti Eesti luteri kirikust välja kasvanud Siberi Evangeelne Luterlik Kirik.
Käesoleva aasta 21. märtsil taandas Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu nii Austraalia ja Uus-Meremaa Luterliku Kiriku kui Jaapani luteri kiriku, mis otsustas naiste ordineerimise kasuks juba 2021. aastal, täisliikme staatusest vaatleja staatusesse.
«Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu on varem väljendanud oma nördimust nii Luterlikule Kirikule Austraalias ja Uus-Meremaal kui ka Jaapani Luterlikule Kirikule nende otsuste pärast kalduda kõrvale Pühakirja selgest õpetusest ja ILC õpetusstandarditest, kiites heaks naiste ordinatsiooni,» märkis Rahvusvahelise Luterliku Nõukogu peasekretär dr Klaus Detlev Schulz. «Sellest ajast peale oleme mitmel korral väljendanud soovi pidada selles küsimuses lugupidavat dialoogi ja julgustanud kõnealuseid kirikuid pöörduma tagasi Pühakirja ordinatsiooniõpetuse juurde. Kuid kirikud on selgelt öelnud, et neil pole kavatsust seda teha.»
Juba varem, möödunud aasta oktoobris, oli ILC peasekretär dr Klaus Detlev Schulz öelnud järgmist:
«Meid kurvastab Austraalia ja Uus-Meremaa Luterliku Kiriku otsus kalduda kõrvale Pühakirja selgest õpetusest ordinatsiooni kohta ja Kiriku ajaloolisest praktikast. Me palvetame nende eest, kes on paljude aastate jooksul sellele õpetuse muutmisele kindlameelselt vastu seisnud. Ja julgustame neid, kes on tagasi lükanud ajaloolise ordinatsioonipraktika, pöörduma tagasi Pühakirja õpetuse juurde.»
Veel enne Austraalia luterliku kiriku üldsinodi otsust, 17. septembril 2024, otsustas Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu oma ridadesse vastu võtta endisele usualusele kindlaks jääda soovinud ühenduse Luterlik Misjon – Austraalia.
Luterlik Maailmaliit tervitab Austraalia kiriku otsust
Sellal kui konfessionaalsed luterlased kurvastavad Austraalia luteri kiriku otsuse pärast, rõõmustab soolisele õiglusele (gender justice) ja muudele progressiivsetele poliitikatele keskendunud Luterlik Maailmaliit.
«Me tervitame seda sammu ja palvetame kõigi uute pastorite, nii naiste kui ka meeste eest, kes alustavad oma teenistust Austraalia kirikus,» vahendab ajaleht Eesti Kirik (nr 16, 23. aprill 2025) Luterliku Maailmaliidu Aasia regionaalsekretäri Rospita Siahaani sõnu.
Liikmeskirikute kannustamine naisvaimulike ametisse seadmisele on olnud pikka aega Luterliku Maailmaliidu teadlik poliitika. Selles nähakse 16. sajandi reformatsiooni jätkumist (näiteks üks dokument aastast 2008 on pealkirjastatud: «The Ongoing Reformation of the Church: The Witness of Ordained Women Today»). Taolise vaate aluseks on arusaam reformatsioonist kui kestvast revolutsioonist ja progressist, mitte kui restauratsioonist – naasmisest Jumala Sõna ja apostlite õpetuse juurde.
Naiste ordineerimine ja uued lõhenemised
Austraalia ja Uus-Meremaa Luterliku Kirikuga osaduses olnud Kanada Luterlik Kirik on juba teatanud, et naisvaimulike ordineerimise otsus tähendab kirikuosaduse katkemist. Ilmselt vormistatakse see seisukoht Kanada konfessionaalsete luterlaste üldsinodil 2026. aastal.
«Kuna Kanada Luterlik Kirik ja Austraalia Luterlik Kirik ei ole enam ühel meelel selles küsimuses, mis puudutab kiriku teenimisametit, ei jää meil Kanada luterlikus kirikus muud võimalust kui tõdeda, et teie eilne tegevus on katkestanud meievahelise osadussideme. Samal ajal teeme kõik endast oleneva, et toetada ustavat jääki siin Austraalia luterlikus kirikus,» kõneles Kanada Luterliku Kiriku president Timothy Teuscher LCANZ-i üldsinodil järgmisel päeval pärast naiste ordineerimise kasuks otsustamist.
Ühenduse Luterlik Misjon – Austraalia juhi pastor Matt Ankeri sõnul kaalub praegu terve rida Austraalia Luterliku Kiriku kogudusi oma senisest kirikust lahkumist, mis tähendab, et Luterlik Misjon Austraalia võib kujuneda omaette kirikuks, mis pakub varjupaika Australia konfessionaalsetele luterlastele.
