Käesoleva aasta juuni alguses andsid Soome luterliku kiriku piiskopid välja pastoraalse juhise, mis teeb võimalikuks samasooliste paaride abielu õnnistamise ja laulatamise, ilma et kirik oleks formaalselt muutnud oma õpetust abielust.
Seepeale tegid kaksteist Soome misjoniorganisatsiooni ja äratusliikumist ühisavalduse, milles toodi välja kolm punkti: 1) Soome luterlik kirik ei ole otsustanud muuta oma ametlikku arusaama abielust kui mehe ja naise vahelisest liidust, 2) piiskoppide kogu pastoraalne juhis, mis kiidab heaks samasooliste paaride õnnistamise, on vastuolus kirikukorraga ja 3) piiskoppide korraldusi, mis on vastuolus Jumala sõnaga, ei tohi järgida, nagu ütleb Augsburgi usutunnistuse XVIII artikkel.
Seepärast seisneb piiskopiamet jumaliku õiguse kohaselt evangeeliumi kuulutamises, pattude andeksandmises, õpetuse üle otsustamises, evangeeliumiga vastuolus oleva õpetuse hukkamõistmises ja jumalakartmatute inimeste, kelle jumalatu loomus on ilmne, kristlikust osadusest väljaheitmises, kuid jõudu kasutamata, ainult Jumala sõna kaudu. Ja selles on pastorid ja kirikud kohustatud Kristuse sõnade kohaselt piiskoppidele kuuletuma, Lk 10[:16]: «Kes kuuleb teid, see kuuleb mind.» Kui nad aga õpetavad, otsustavad või kehtestavad midagi evangeeliumiga vastuolus olevat, on meil Jumala käsk neile mitte kuuletuda Mt 7[:15]: «Hoiduge valeprohvetite eest.» (Confessio Augustana, XVIII)
Ka kolmkümmend viis kirikukogu liiget leidis oma avalduses, et piiskoppide kogu juhis on vastuolus kirikukogu otsusega mitte muuta kiriku arusaama abielust. Kirikukogu liberaalsete saadikute koostatud vastuses, millele omakorda kirjutas alla 52 saadikut, kiideti aga piiskoppe «inimlikkuse, inimestevahelise armastuse tõeliseks tunnistamise ja Jeesuse eeskuju järgimise eest».
Varsti pärast seda teatasid 14 luterliku koguduse õpetajad (kirikhärrad), et nad on andnud oma kogudustes teenivatele vaimulikele korralduse mitte laulatada samasoolisi paare.
«Meie kirik on täielikus segaduses. Keegi ei tea, kes enam kirikut juhib või kas üldse keegi juhib. Kirikus on tõsised lõhed. Lähiajal selgub, kas tegemist on vaid mööduva rahutusega või on kirik jäädavalt kahjustatud. Võimalik, et nüüd on juhtunud midagi pöördumatut,» kirjutas misjoniseltsi SLEY misjonijuht Ville Auvinen.
Hiljuti on tõdenud Soome Piiblikooli tegevjuht Lauri Vartiainen: «Kirik on sügavalt lõhenenud ja mind kurvastab, et üha vähem on asju, mis ühendavad selle vastandlikke pooli.» Ta viitab pastor Arto Antturi seisukohale, et Soome luterlikus riigikirikus on «esindatud kaks erinevat religiooni», ja Rahvamisjoni juhile Daniel Nummelale, kes oma kõnes Rahvamisjoni päevadel teatas, et Augsburgi usutunnistuse nõutavat «üksmeelsust evangeeliumi õpetuse osas» kirikus enam ei saavutata.
Kristliku kiriku tõelise ühtsuse jaoks piisab sellest, et seal üksmeelselt ja õiges arusaamises evangeeliumi kuulutatakse ning Jumala Sõna kohaselt sakramente jagatakse. (Confessio Augustana, VII)
Vartiaineni sõnul peab «tõsiselt valmistuma võimaluseks, et praeguse arengu juures tekib meie maal mingil hetkel uus luterlik kirik, mis koosneb äratusliikumisest ja koguduse aktivistidest.»
Tegelikult on Soomes juba olemas iseseisev konfessionaalne luterlik kirik – Misjonipiiskopkond. Nimetatud kirik on osaduses Ameerika Ühendriikides tegutseva maailma suurima konfessionaalse luterliku kirikuga – Missouri Sinodiga. Vähemalt neil luterlastel, kes tahavad püsida luterlike usutunnistuskirjade alusel ja igatsevad piibellikku õpetust, oleks võimalik liituda selle kirikuga.
Väljaanne Meie Kirik vahendas juba juuni alguses Misjonipiiskopkonna piiskopi Juhana Pohjola – Soome luterliku riigikiriku endise vaimuliku – kommentaari. Ka Pohjola leiab, et riigikiriku piiskopid astusid üle kirikukogu tahtest: «Kurbusega tuleb tõdeda, et kogu kristlaskonda lõhestav eksitus, mis on mäss Jumala hea loomiskorra ja inimesekäsituse vastu, on vallutanud Soome evangeelse-luterliku kiriku. Kahjuks ei kostnud piiskoppide kogu pastoraalsest juhisest Hea Karjase häält. Seetõttu pean oma karjaseametist lähtudes ütlema, et selles juhises puudub tõeline pastoraalsus ning seda ei tohi järgida, vaid seda tuleb vältida ja selle eest põgeneda.»
«Kiriku struktuurid on lõppkokkuvõttes vaid ajalikud, kuid Kristuse kirik on igavene,» märgib SLEY misjonijuht Ville Auvinen. «Jumala Sõna ei tõota ühelegi kohalikule kirikule, et see jääb püsima kuni Kristuse tulemiseni, aga Kristuse kiriku kohta on selge tõotus: põrgu väravad ei saa sellest võitu (Matteuse 16:18). Soome Evangeelne Luterlik Kirik ei pruugi enam taastuda, vaid praod süvenevad ja lõpuks lõhuvad selle. Kristus aga hoolitseb omaenda kiriku eest Soomes ühel või teisel moel.»
Kuigi roomakatoliku kirik on Soomes väike, kasvab see kohaliku katoliku piiskopi sõnul igal aastal viiesaja liikme võrra.
Ülevaate koostas Veiko Vihuri
