Joel 2:1–2, 12–17
Kiidetud olgu Jeesus Kristus!
Kõigest pihutäis tuhka jääb meist järgi, kui krematooriumi ahi on oma töö teinud. Mis asi on tuhk? Eks me tea, et see on millegi või kellegi põlemisest järgi jäänud aine. Eriti tüütuks muutub tuhk ahjude kütmisel. Seda on vaja kogu aeg välja tassida ja ei ole tast ka mingit erilist kasu. Tekitab ainult mustust.
Miks siis Tuhkapäeval kasutatakse seda prügi otsaette määrimiseks? Kust selline imelik komme on tulnud ja mida see tähendab?
Kõigepealt tuleb tõdeda, et tuhk meenutab meile, kes me oleme. Pühakiri ütleb, et põrmust on meid tehtud ja põrmuks saame tagasi. Esimese inimese lõi Jumal mullast ja oma hingeõuga tegi ta elavaks. Ilma hingamiseta või Jumala Vaimuta oleksime nagu tuhk ilma eluta.
Samas on tuhk ka meeleparanduse märgiks. Suur paast on aeg, kus me kurvastame oma pattude pärast. See on aeg, mil oleme kutsutud meelt parandama ja muutma oma eluviisi. Jeesuse kaasaegsetel oli kombeks paastu ajal kahetsuseks riietuda kotiriidest ürpi ja raputada endale pähe tuhka. Meie oleme tagasihoidlikumad ja piirdume ainult tuhast ristimärgi tegemisega otsaesisele. See on otsekui pitser, mis kinnitab, et oleme Kristuse omad. Ilmutusraamat kõneleb inglist, kes märgistab enne viimsepäeva kohut kõik usklikud. Usus kindlaks jäänuid kaitstakse nii häda ja õnnetuse eest.
Samuti on tähtis teada, et seal kus vähegi võimalik kasutatakse Tuhkapäeval palmiokste põletamisest saadud tuhka. Nagu me teame, on palmioks võidu sümbol. Seega on kõik meie võidud kui tuhk Jumala au ees.
Tuhka võib olla kõigest näpuotsatäis, kuid selle tähendus on suur. See on sümbol, et me vajame Jumalat. Ilma Temata oleme kõigest põrm ja tuhk.
See on ka kahetsuse ja meeleparanduse sümbol. Väline märk näitab, mis toimub meie sees. Oleme kurvad ja meil on tõesti kahju tehtud kurja pärast. Eneseusaldus ja oma mina esiletoomine on varjanud Kristuse meie sees. Kuid kahetsedes saame andeks ja meid märgistatakse kui Issanda omi. Nagu raud tules puhastub, nii puhastatakse meidki Jumala armastuse tules kõigist patust ja märgistatakse kaitsemärgiga.
Kui sa nüüd tuled vastu võtma ristimärki oma otsaesisele, siis kärista oma süda ja kahetse eneseuhkust ning võta vastu andeksandmine, mis kinnitab, et oled Jumala päästetud laps. Aamen.
