Möödunud nädala kolmapäeval blokeeris Twitter täielikult väljaande New York Post artikli jagamise. See artikkel kõneles nimelt ulatuslikust korruptsioonist, mis on väidetavalt seotud Bidenite perekonnaga.
«Twitter blokeeris terve meediavõrgustiku, et aeglustada negatiivse uudise levikut Bidenist. Vau, seda pole varem ajaloos juhtunud. Samuti tema tõesti halb intervjuu eile õhtul. Miks Twitter seda teeb. Tõmbab rohkem tähelepanu Unisele Joele & Big Tech’ile,» säutsus Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes on ka ise Twitteri tsensuuri ohvriks langenud.
Kuid tegelikult on asi palju tõsisem kui mõne üksiku uudise blokeerimine. Suured tehnoloogiahiiud (Big Tech) otsustavad kogu poliitilise diskursuse üle – seda, millist uudisvoogu inimesed näevad, millised poliitilised liikumised nende platvormil sõna saavad jne.
Breitbarti ajakirjanik Allum Bokhari, kes on kirjutanud raamatu «#Kustutatud. Tehnohiidude võitlus, et kustutada Trumpi liikumine ja varastada valimised», kõneleb LifeSiteNews.com lehel tehnoloogiahiidude tegelikust haardest ja ambitsioonist kontrollida kogu poliitilist diskursust.
Bokhari sõnul analüüsitakse ja hinnatakse kasutaja tegevust sotsiaalmeedia platvormidel «vihakõne» või «valeinfo» levitamise seisukohast. Need on üsna hägused ja poliitiliselt laetud mõisted. Tehnoloogia on disainitud nõnda, et see tsenseerib ja blokeerib sisu, mis ei ole kooskõlas Ränioru (Silicon Valley) maailmavaatega, eriti aga niinimetatud kriitilise rassiteooriaga.
Oma raamatu jaoks Google’is, Facebookis ja Twitteris töötavaid inimesi intervjueerides uuris Bokhari, kes otsustab selle üle, mis on vihakõne või valeinfo. Tema sõnul on selle üle otsustajad ise «kriitilise rassiteooria» järgijad: «Mitte kuskil Ameerikas, välja arvatud ülikoolid, ei ole kriitiline rassiteooria mõjukam kui Räniorus.»
«Me liigume maailma suunas, kus algoritmid juhivad suurel määral meie elu ja otsustavad, kelle poliitiline liikumine saab olema edukas ja kelle oma mitte. See kõik on programmeeritud kriitilise rassiteooria järgijate poolt. See on digitaalne totalitarism, see on hirmutav. See toimub just nüüd,» rõhutab Bokhari.
Tõuke selleks andis Donald Trumpi valimine presidendiks 2016. aastal. Kuid Bokhari hoiatab, et tsensuur ei puuduta ainult USA-d, vaid seda rakendatakse kõikjal maailmas:
«Nad blokeerivad konservatiive Brasiilias. Nad blokeerivad konservatiive Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. See on tohutu võim. Mitte kunagi varem ajaloos ei ole nii väikesel hulgal inimestel olnud nii palju võimu poliitilise diskursuse üle. Mitte ainult ühes riigis, vaid üle kogu maailma. Mõned San Francisco läbipaistmatud kompaniid saavad suunata poliitilist arutelu Brasiilias.»
Tehnohiiud kontrollivad, milliseid uudiseid inimesed näevad. See on problemaatiline eriti neid valijaid arvestades, kes vajavad valiku tegemiseks erapooletut informatsiooni.
«Nad hävitasid [internetivabaduse]. Ja nad hävitasid selle suures osas viimase nelja aasta jooksul, sest nad kartsid, et need uued populistlikud liikumised kasutavad internetti, et astuda vastu peavoolu korrale. Neile ei meeldinud tõsiasi, et nad kaotasid kontrolli poliitilise diskursuse üle. Ja nüüd arendavad nad tehnoloogiaid, mis võimaldavad ühekorraga maha suruda terveid poliitilisi liikumisi,» kõneleb Bokhari.
Ta küsib, kas inimestel on võimalik saada tagasi oma internetivabadus, mille suured kompaniid on neilt varastanud. Bokhari sõnul sõltub see eesseisvatest USA presidendivalimistest.
«Meil on kaks kandidaati, Joe Biden ja Donald Trump. … Donald Trump tahab tehnohiiud kontrolli alla saada. Joe Biden tahab neile võimu juurde anda. … Internetivabadus on kaalukeelel.»
Toimetas Veiko Vihuri
Loe ja vaata lähemalt siit.
