Ajaloohuvilistele on juba ammu kättesaadavad olnud aastatel 1519–1522 Saare-Lääne piiskopkonnas toimunud kirikuvisitatsioonide materjalid. Neid hoitakse Taani Riigiarhiivis, sest pärast Saaremaa minekut Taani alla viidi piiskopkonna dokumentatsioon Kopenhaagenisse. 1933. aastal avaldas Evald Blumfeldt säilinud protokollide ladina- ja alamsaksakeelsed tekstid Ajaloolises Ajakirjas. Hiljem on neid osaliselt ka eesti keelde tõlgitud ja siin-seal avaldatud.

Aastal 1519 andis piiskop Johannes V Kyvel välja kihelkonnakirikute visitatsioonikava, mis koosnes 88 punktist. Need on ladina keelest eesti keelde tõlkinud ja avaldanud kirikuloolane Olaf Sild.[1] Arvatavasti toimus visitatsioon kiriku ees või juures, sest punkt 77 manitseb visitaatoreid ka kirikusse sisse astuma. Alustuseks tuli visitaatoril kirjutaja, kogudusepreestri ja tõlgi juuresolekul määrata igast külast vanem või kümnik, tal endal pidi aga ees olema Issanda ristikuju ja tal tuli selgitada kokkutulnutele visitatsiooni põhjust. Edasi tuli vastata põhjalikele küsimustele talupoegade usuliste teadmiste, elu- ja usukommete, preestri ametipidamise ja kirikuvarade kohta. Säilinud küsimustik osutab, millele visitatsioonil tähelepanu pöörati.

Ülal mainitud Saare-Lääne kirikukatsumiste materjalid aga ei sisalda vastuseid taolisel kujul. Säilinud on 13 protokolli (Jämaja, Anseküla, Kärla, Püha, Märjamaa, Pühalepa, Käina, taas Anseküla, Kihelkonna, veel kord Kärla, Kaarma, Valjala ja Kihelkonna kiriku kohta), millest osad kujutavad endast varaloendit, osades on aga käsitletud visitatsioonil üles kerkinud küsimusi ja kaebusi. Võimalik, et visitatsioonil koostati ka pikem protokoll vastustega küsimustele, mida Kyveli kava ette nägi, kuid sel juhul pole need meieni säilinud.

1522. aastal Kaarmal peetud visitatsioonist on säilinud talupoegade kaebused ja tunnistused, mis piiskopile esitati; eriti süüdistused koguduse hingekarjase Johannes Holste peale, kes «polevat siin kirikus mitte preester, vaid kuulus kaupmees ja liiakasuvõtja». Protokollitud on terve rida kaebusi selle kohta, mida kõike preester on talupoegadelt sisse nõudnud – härjad, lehmad, vasikad, hobused, lambad, oinad, lisaks raha. Alles mõne aasta eest (1518) oli piiskop Kyvel uuendanud oma eelkäija Johannes Orgase korraldust, millega keelati talupoegadelt kiriklike talituste eest võtta ülejõukäivat tasu. Kuid 16. sajandist pärit teadete kohaselt oli tavapärane, et taluperemehe matmise eest nõuti tasuks härg ja perenaise eest lehm.[2]

Kirikhärra Holste sai oma ametist priiks ja tema koht anti Johannes Gropenile. Kui midagi Holste kasuks esile tuua, siis vast seda, et ta võis olla küll ahne ja ülekohtune, aga ilmselt suutis ta oma koguduse liikmetega nende endi keeles suhelda – igatahes tõlki ta ei pidanud, kuigi nõudis talupoegadelt tõlgivilja. Taustaks võib märkida, et 1520. aastal nentis piiskop Kyvel, et tema valitseda oleval maa-alal – vastandina ordualale – on preestrid olnud rahvakeeles õpetamises hoolikad.[3]

Seoses Kaarma visitatsiooniga koostatud dokumendi tõlge tugineb teosele: Eesti NSV ajaloo lugemik. I köide. Koostasid J. Kahk (toimetaja) ja A. Vassar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. Mõnes kohas on tõlget siinkirjutaja poolt korrigeeritud või toimetatud. Joonealused märkused tuginevad osaliselt samale väljaandele. Ladina- ja alamsaksakeelne algtekst on esitatud E. Blumfeldti publikatsiooni järgi.[4]

[SINODAALVISITATSIOON KAARMA KIRIKU JUURES]

Aastal [üks tuhat viissada] kakskümmend kaks võttis aulik isand, härra Johannes, Saaremaa piiskop sinodaalvisitatsioonil Kaarma kihelkonnakiriku juures teatavaks selle kihelkonna talupoegadelt ja kihelkonnarahvalt järgmist.

Üles tunnistatud ja uuritud

Nõnda ütlevad talupojad, et foogt ja valitseja Berenth Berg ja abiline Hynryck Haenn ühtki talupoega üldistest töödest ei vabasta, nii et rikkad ja vaesed, noored ja vanad ühtemoodi peavad tööle ilmuma.

Edasi jälle ütlevad talupojad, et foogt üsna viisakalt oma kapper-vakuse andamit[5] haarab ja võtab ning ei kimbuta talupoegi ähvardustega ega tee talupoegadele kahju.

Edasi räägivad ja tõendavad talupojad, et foogt ei pea ametkonna piires ühtki kõrtsi.

Edasi kaebab Peter Turtall, et Johan Ninegall temale välja ei anna tema venda, kes on sündinud minu armulise isanda [valitsuse] all, ühes minu armulisele isandale kuuluva ühe adramaa suuruse maatükiga. Selles asjas on tema vürstlik armulikkus [s.t piiskop] foogtile tõsise käsu andnud lisada seesinane maa vürstliku armulikkuse kätte tagasi pöörduvale maale. Ka on Johan Ninegall koos poisiga endale võtnud veel 1 mära ja 1 lehma. Sellest on nimetatud Peter mära tagasi saanud, ning tal on puudu veel ta vend ja 1 lehm. Poisi koos lehmaga sellele Ninegali talupojale tagasi anda on tema vürstlik armulikkus [piiskop] foogtile ülesandeks teinud.

Kirikhärrast isand Johannes Holste’st

Edasi – kaebavad kihelkonna inimesed, et see kirikhärra on taudi ajal[6] Tallinna sõitnud ja ei ole lasknud kirikuteenistust pidada, jättes hooletusse palju haigeid ja surnuid.

Edasi veel kaebavad talupojad ja kogu kihelkond, kuidas see kirikhärra vist küll 9 nädalat aastast Preisimaal ringi reisinud ja oma rahvast sugugi ei hoolinud.

Edasi jälle kihelkonna lihttalupojad – neil polevat siin kirikus mitte preester, vaid kuulus kaupmees ja liiakasuvõtja.

Edasi ütlevad talupojad, et olevat veel palju talupoegi, kelle juures kirikhärra pole käinud ega neid pihile võtnud.

Edasi kaebab Hans Dole, et vennapoeg pidanud kirikhärrale sunniviisil 6 veeringut[7] andma, enne kui see nõustunud ta pihile võtma.

Edasi on Dael, Kaarma vakusevanem, kirikule andnud 1 lehma, kui ta ema suri, veel 1 noore hobuse, kui ta vend suri, ja teise venna eest kirikule 1 mära; veel, kui ta venna naine suri, siis 1 mära 1 varsaga; veel on kirikhärra saanud 6 marka vigiiliate[8] eest ja ohvrirahaks. Kõik selle on kirikhärra oma kasuks võtnud ja kirikult kõrvaldanud.

Edasi, Paimla (Paymell) vakuse vanem andis kirikule ühe lehma ja kirikhärrale ühe härja – ka lehma jätnud kirikhärra endale.

Edasi – Hynth Tiliken Uduveres (Vteuer) andis kirikhärrale 1 lehma, mis pärast kirikhärrale üleandmist uppunud. See aga ei tahtnud [ta poega] matta, ta pidi talle teise lehma asemele andma ja veel 1 härja oma poja matmise eest, millise härja ta omavoliliselt võtnud.

Edasi – Micheell Petrisz Laadjala-Kiratsi (Laudel Kerredisz) vakusest pidi kirikhärrale andma 1 härja ning 1 lehma, muidu ei tahtnud tema ta väikseid lapsi taudiajal mitte matta ja [ta] ei olnud talus nende viimastel [tundidel], et täita kirikukohust mõlema [tema lapse] vastu. Ja ta naine andis meie armsa emanda [Neitsi Maarja] pildile 1 hõbedast risti. Seda risti nähakse nüüd puudu olevat.

Edasi – Pawell, püha Lauritsa (Laurensz) talupoeg[9], on andnud kirikule 1 härja, selle härja jättis endale kirikhärra.

Edasi – Jacop Hermensz Tahulast (Tawell) andis kirikule 1 härja, ka selle härja sai endale kirikhärra.

Edasi – Jacop Melens Vaivere-Esmuse (Wayuer Esmus) vakusest andis kirikule 1 härja, härja jättis endale kirikhärra.

Edasi – Jacop Ramp Vaiverest andis ka 1 härja kirikule, mille kirikhärra jättis endale.

Edasi – kirikhärra sai kiriku tarvis Esmuse talust paari härgi, ½ säilitist teravilja ja 6 marka rahas, ja on selle endale võtnud.

Edasi – Meedla (Meldell) ehitusmeister Matthys andis kirikule 1 härja.

Edasi – Matthysz Atens Laadjalast (Laudell) andis 1 oina kirikhärrale kellahelistamise eest.

Edasi – Peter, püha Lauritsa talupoeg, andis 1 lamba kirikhärrale kellahelistamise eest.

Edasi – üksjalg Tomas Landeverest[10] andis kirikule 1 noore härja, vastu võttis kirikhärra.

Edasi – Peter Mathys Elmest (Helmede) andis kirikhärrale 1 lehma.

Edasi – Nicolas Petrisz Elmest andis kirikhärrale 1 lehma.

Edasi – Mathysz Tump Muratsist (Morras) andis 1 lehma kirikhärrale, kes aga [ometi] ei viibinud viimsel [tunnil] ta juures. [Enne seda aga oli nii, et] selle lehma vasikas lõppes, mispärast ta mehe alles lühikest aega enne nelipühi pihile võttis.

Edasi – varem oli kombeks kellalöömise eest anda 3 killingit[11], mis kuulusid kirikule, nüüd tahab kirikhärra saada 1 härja või 1 lehma ja selle endale jätta.

Edasi – kirikhärra ei taha kedagi matta, kui ta ei saa 1 härja või 1 lehma.

Edasi – kui kirikhärra kaubareisil ära oli, oli surnuaias 7 hauda laipadega lahti jäänud. Sellest oli nii suur lehk, et ükski kiriku tulla ei julgenud. Seda nägid Maasilinna (Soneborg) kumpan härra Plate ja paljud teised. Kirikhärra oli Preisis ja ei olnud preestrit tema asemel.

Edasi olevat kirikhärral ebaõige mõõt: üks pund[12] vilja tuleb neil täita 6 vakaga, mille üle kõik talupojad nurisevad. Ja pidavat talupojaga maal [kokku saades] teda sundima tema terviseks jooma, mis pole olnud talupoegade kombeks.

Edasi – Jacob Willwes Eiklast (Ewkull) on kirikhärrale andnud 2 lehma, muidu ei tahtnud ta surnuid matta.

Edasi – Jurgen Halli Vaivere vakusest andis kirikhärrale 1 lehma.

Edasi – Thomas Petrisz Elmest – sellelt on kirikhärra vägivaldselt surnuaia ees ühe härja vankri eest, millel laip lamas, lahti rakendanud; selle härja laskis foogt jälle tagasi tuua talupojale.

Edasi – varem oli kombeks anda kirikhärrale ½ vaati õlut, kui ta talupoegade poole kapper-vakuse söömingule tuli, nüüd tahab ta 1 vaadi õlut saada, vastasel korral ei taha ta kapper-vakusele tulla oma andamit vastu võtma.

Edasi – kirikhärra võtab talupoegadelt viljas tõlgipundi, aga tõlki ta ametis ei pea.

Ajalooline Ajakiri, nr 3/1933, lk 161–163:

Anno etc. vicesimo secundo reuerendissimus dominus, dominus Johannes episcopus Oziliensis per sinodalem visitationem apud ecclesiam parrochialem Karmell a colonibus ac parrochianis eiusdem ecclesie bec accepit.

Confessa et examinata

Item de bwre seggen, dath de vogeth vnd ampthman Berenth Berg ofte hulper Hynryck Haenn nene bwre vorschonen van deme gemenen arbeyde, szo dath de ryken szo wol alsz de armen, junck ofte olth tho gelyck mothen vth thor arbeyth.

Item ock  seggen de bwre de vogeth gansz gelymplych den kapper ryth vnd nempth, ock nene gedrenge in bodrowent ofte schaden den bwren vorpylgeth.

Item de vogeth nene kroge im ampthe holth, seggen de bwre vnd botugen.

Item Peter Turtall boclageth, wo Johan Ninegall ehm synen broder vor entholt, geboren vnder mynen gnedichsten heren, myth eynem haken landes horende mynem g. h. Des heft syn f. g. deme vogede erenstlyken beuolen sodan lanth tho tho slan in syner f. g. genuth kerende. Ock heft Johan Ninegall myth deme jungen noch vnder sych genomen 1 perdemoeder vnd 1 koe. Des heft gemelte Peter de perdemoeder wedder, vnd misset synen broder ynd 1 koe. Den jungen myth der koe wedderumme tho vorschaffen deme bwren van Ninegal heft syn f. g. deme vogede vpgelecht.

De plebano domino Johanne Holste

Item de kerckher isz na Reuell gereyseth in der pestilentyen vnd heft neen godes denst doen laten, myth vorsumenyssen veler krancken vnd doden, klagen de kespell lude.

Item be bwr vnd dath gantze kespel noch boclagen, wo de kerckher tho jar woll 9 weken in Prutzen wasz gereyseth vnd groth vorsumenysse deme folcke gedaen.

Item de gemene bwre des kespel [seggen], sze hebben nenen prester thom kersl he en sunder eynen ersehen kopman vnd wokener.

Item de bwer seggen, dath dar noch vele bwren syn, dar de kerckher nicht gewest isz vnd ehn de bychte gehorth.

Item Hans Dole claget, syn brodersz soen heft moten vth dwanges haluen deme kerckheren geuen 6 ferding, eer he ehm heft willen de bychte horen.

Item Daell de oldeste in der wacken Karmell heft gegeuen 1 koo der kercken, doen syn moder starff, noch 1 junck perth, doen syn broder starff, vor den anderen broder 1 perdemoder der kercken, noch, doen synsz brodersz wyff straff, ein perdemoder myt 1 hyngest falen, noch 6 marck vor vigilyen vnd offer gelf de kerckher entfangen. Aldusse heft de kerckher in syn nuth gekarth vnd der kerken enthogen.

Item de oldeste van Paymell 1 koe der kerken gegeuen vnd deme kerckheren 1 ossen, de koe de kerckheer ock beholden.

Item Hynth Tilikens van Vteuer heft deme kerckheren 1 koe gegeuen, de dar na was vordruncken, vnd wolde dath lyck nycht bostedigen, he muste em ein ander ko in de stede geuen, vnd noch 1 ossen vor synen soen tho bostedigen, den ossen myth egener gewalt genomen.

Item Micheell Petrisz vth der wacken Laudel Kerredisz heft deme kerckheren moten geuen 1 ossen vnd 1 koe, andersz wolde he syne kleyne kyndere imme sterffte nycht bograuen vnd was nycht imme gesynde in erhen latesten by synen boden eere kerckrecht tho donde. Vnd syn wyff gaff vnser leuen frowen bilde 1 sulueren crutze, dath crutze men nw mysset.

Item Pawell sunte Laurensz bwer heft der kercken 1 ossen gegeuen, den ossen der kerckheer boholth.

Item Jacop Hermensz van Tawell heft der kerken 1 ossen gegeuen, de kerckheer boholth.

Item Jacop Melens vth der wacken Wayer Esmus heft der kercken 1 ossen gegeuen, den ossen der kerckheer boholden.

Item Jacop Ramp van Wayer ock 1 ossen der kercken gegeuen, den de kerckheer boholden.

Item de kerckheer entfangen heft der kercken haluen vth Esmus gesynde ein par ossen, ½ last hardens korensz vnd 6 marck an gelde, vnd heft sodant vnder geslagen.

Item Matthys bowmester van Meldell 1 ossen dem kerckheren gegeuen.

Item Matthys Atensz van Laudell 1 bothlynck deme kerckheren vor der klocken ludenth gegeuen.

Item Peter sunte Laurens bwer 1 bothlyng deme kerckheren gegeuen vor den klocken to luden.

Item Tomas vxjalck van Landeuer 1 jungen ossen der kerken gegeuen, heft de kerckher entfangen.

Item Peter Mathys van Helmede 1 koe dem kerckheren gegeuen.

Item Nicolas Petrisz van Helmede 1 koe dem kerckheren gegeuen.

Item Mathys Tump van Morras 1 koe dem kerckheren gegeuen, vnd was nycht by ehm in synem latesten gewesen. Dusser koc was dath kalff gestorfen, der wegen he deme manne de bychte nycht horen, beth korth vor pynxsten.

Item thouoren plach men 3 s. vor klocken ludent to geuen, vnd kwemen der kercken tho, nw wll de kerckher 1 ossen ofte 1 koe hebben vnd vor dath syne beholde.

Item de kerckheer wll nemanth bograuen, bsunder he kryge 1 ossen ofte 1 koe.

Item in des kerckheren aff reysende in syner kopenschopp weren op deme kerckhoue 7 doden kulen myth corperen apen gelaten, dath ith so seer stanck, dath nemanth dorste thor kerken komen, duth heft de kumpan to Soneborg her Plate mede geseen vnd vele andere. De kerckher wasz in Prutzen vnd hadde nenen prester in syne stede.

Item de kerckher sal vngelyke mathe hebben, ein punth kornes moten se myth 6 lopen fullen, dar alle bwer ouer clagen. Vnd sall de bwer tho lande drengen, ehm tho tho dryncken, welck bwren nene wyse gewesen.

Item Jacop Willwes van Ewkull heft dem kerckheren 2 koye gegeuen, anders wolde he de doden nycht bograuen.

Item Jurgen Halli vth der wacken Wayuer deme kerckheren 1 koe heft gegeuen.

Item Thomas Petrisz van Helmede, deme heft de kerckher myth gewalt vor den kerckhoff eynen ossen vth den wagen gespannen, dar de dode corper vp lach, dussen ossen heft de vogeth wedder halen laten deme bwren tho gude.

Item thouoren plach men dem kerckheren ½ tunne bersz to geuen, wen he to den bwren in de kapper kwaem, nw wil he 1 tunne bersz hebben, ofte he wil in de kapper nycht komen, syne rechtycheyt tho entfangen.

Item de kerckher boerth up van den bwren an koren des tolkes punth, vnd holt nenen tolck.

[1] Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised B, Humaniora XL. Tartu, 1937.

[2] Sulev Vahtre. «Kirik, aadel ja talurahvas Eestimaal XVI sajandi lõpul.» – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik III. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 117. Vt ka: Eesti talurahva ajalugu. I köide. Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Olion, 1992, lk 231 («Kirikukoormised»).

[3] DRA (Taani Riigiarhiiv), Fremmed proviniens, Lifland, Oesel Stifts registrant 1b, 90a–90b; Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal, lk 47.

[4] Evald Blumfeldt. «Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519–1522.» – Ajalooline Ajakiri, nr 3, 1933, lk 161–163.

[5] Andamid, mis läksid mõisavalitsejale (foogtile) ja mõisaametnikele, mitte maaisandale.

[6] 1520. a. augustis puhkes mandril katk.

[7] Ferding ehk veering = ¼ marka.

[8] Vigiiliate all on siin mõeldud surnu juures loetavaid palveid.

[9] Tõenäoliselt on mõeldud Kuressaare Laurentiuse kirikule kuuluvat talupoega.

[10] Üksjalg – teatud tüüpi talupoeg; Landevere – tõenäoliselt Randvere.

[11] 1 riia mark = 6 krossi = 18 killingit (šillingit). Veerand riia vakka rukist maksis 3 killingit.

[12] 1 pund (umbes 160 kg vilja) = 2 tündrit = 5 saarelääne vakka = 6 tallinna vakka.