Jõulupühade lähenedes elavneb taas arutelu selle üle, millal Jeesus Kristus sündis. Kas see juhtus ikka talvisel ajal Petlemmas 2020 aastat tagasi, kristliku ajaarvamise esimesel aastal? Itaalia õpetlane dr Liberato De Caro osutab, et Jeesuse sünniaja saab kindlaks määrata, võttes arvesse juutide palverännupraktikat ja Luuka evangeeliumis esitatud andmeid, samuti uuemat astronoomilist infot.
Mis kuus Jeesus sündis?
Juutidel oli kolm palverännu- või palveteekonna püha, mil külastati Jeruusalemma. Need pühad olid paasapüha (hapnemata leibade püha – märts-aprill), nädalatepüha (50 päeva pärast paasapüha – mai-juuni) ja lehtmajadepüha (kuus kuud pärast paasapüha – september-oktoober).
Luukas märgib, et Joosep ja Maarja läksid igal aastal Naatsaretist paasapühadeks Jeruusalemma, vastavalt pühadeaja kombele ehk Moosese seadusele (Lk 2:41j). Tõenäoliselt tegid nad seda ka teistel pühadel, mis Jeruusalemma külastamist ette nägid.
Luukas jutustab kohe oma evangeeliumi alguses preester Sakarias eaka naise Eliisabeti lapseootele jäämisest (Lk 1:5jj; temast sai Ristija Johannese ema). Kuna Eliisabet oli Maarja sugulane, teatas ingel Gabriel Maarjale ilmudes mitte ainult tema lapseootele jäämisest, vaid ka Eliisabeti rasedusest («Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks», Lk 1:36).
Kuna Maarja ei teadnud enne ingli külastust midagi Eliisabeti rasedusest – aga viimase kõrge vanuse tõttu sai rääkida ainult imest, millest oleks võimaluse korral kindlasti informeeritud –, tuleb sellest järeldada, et vähemalt viie kuu jooksul polnud toimunud palverännakut Jeruusalemma. Vähemalt Luuka jutustuse põhjal paistab asi nii.
Seega pidi ingel Gabriel Maarjat külastama vähemalt viis kuud pärast palverännupüha. Kuna selleks sobib vaid ajavahemik sügisese lehtmajadepüha ja kevadise paasapüha vahel, pidi Maarjale kuulutamine aset leidma veidi enne paasapüha. Juutide paasapüha langes kokku kevadise täiskuuga märtsi lõpus või aprilli alguses. Kui lisada üheksa kuud, saamegi Jeesuse sünniajaks detsembrikuu lõpu või jaanuari alguse.
Kirikukalendris tähistatakse neitsi Maarja rõõmukuulutamise püha 25. märtsil ja Kristuse sündimist 25. detsembril. See kehtib nii katoliiklaste, ortodokside kui protestantide kohta. Tänu nn vanale (Juliuse) kalendrile jõuab 25. detsember teatud osa ortodokside jaoks kätte alles kaks nädalat hiljem, kui uue (Gregoriuse) kalendri järgi on juba jaanuarikuu.
Vana orientaalse tava kohaselt on Issanda sündimise püha tähistatud ka 6. jaanuaril, mis sobiks samuti Luuka evangeeliumi andmestikuga Eliisabeti raseduse ja Maarjale kuulutamise kohta.
Mis aastal Jeesus sündis?
Matteuse järgi sündis Jeesus kuningas Heroodese ajal (Mt 2:1). Luuka järgi leidsid vähemalt Jeesuse sündimisele eelnenud sündmused aset Juuda kuninga Heroodese päevil (Lk 1:5). Teades Heroodese valitsusaega, saaksime selle järgi Jeesuse sünniaja paika panna.
Esimesel sajandil (m.a.j.) elanud ajalookirjutaja Josephus Flaviuse andmeil suri kuningas Heroodes pärast kuuvarjutust ja enne paasapüha. Saksa protestantlik teoloog Emil Schürer (1844–1910) leidis, et märtsis aastal 4 eKr pidi Jeruusalemmas nähtav olema kuuvarjutus. Sellest tuletas ta kuningas Heroodese surma-aasta. Järelikult pidi Jeesus sündima enne seda. Kuid tänu astronoom B. E. Schaeferi uurimistööle on selge, et tõenäosus seda osalist kuuvarjutust Jeruusalemmas palja silmaga vaadelda oli väga väike. Liberato De Caro märgib, et tihtipeale ei olda teiste distsipliinide uuemate teadmistega piisavalt kursis, mistõttu ollakse jäänud aegunud kronoloogia juurde. Pigem saab De Caro arvates Heroodese surma paigutada aastaisse 2–3 pKr, mis tähendab, et pole põhjust Jeesuse traditsioonilist sünniaastat varasemaks nihutada.
Jeesus sündis seega meie ajaarvamise esimese aasta detsembrikuu lõpus.
Loe intervjuud Liberato De Caroga siit (9. detsember 2020).
Loe ka: Jõulude päritolust.
