1608. aasta suvel nägid Leedus asuva Šiluva küla lähedal lambaid valvanud lapsed kohas, kus oli kord seisnud katoliku pühakoda, nutmas üht kaunist naist väikese lapsega. Järgmisel päeval pöördusid lapsed tagasi, nendega oli kaasas kalvinistist pastor. Kaunis emand näitas end taas. Kui pastor päris, miks emand nõnda kurvastab, vastas naine: «Oli aeg, mil mu rahvas kummardas siin mu armast Poega, kuid nüüd selles paigas vaid küntakse ja külvatakse.»
Kalvinistid pidasid nägemust saatana silmamoonduseks, ent sõna Jumalaema Maarja ilmumisest hakkas ümbruskonnas kiiresti levima.
Tegelikult sai Šiluvast Jumalaema austamise paik juba 15. sajandil, kui aadlimees Peter Gedgaudas laskis siia ehitada kiriku, mis pühitseti Neitsi Maarja sündimise ja apostlite Peetruse ja Bartolomeuse auks. Aasta oli siis 1457. Maarja sündimispühal (8. septembril) kogunesid Šiluvasse suured rahvahulgad.
Ent 16. sajandil levis Leedus kalvinism, paljud vahetasid usku. Katoliiklikke pühakodasid konfiskeeriti. Ka Šiluva kirik, mis oli pühendatud Maarjale, suleti ja see hävines. 1569. aasta paiku mattis koguduse viimane preester mõned kiriku väärtesemed ja dokumendid raudkastis maasse.
Nüüd, mil Maarja ilmumine inimestele teatavaks sai, leiti see kast üles. 1622. aastal aitasid leitud dokumendid katoliiklastel tõendada oma õigust kunagisele omandile. Katoliiklased nägid juhtunus Jumalaema üleloomulikku abi. Paljud piirkonna inimesed naasid katoliku usku.
Maarja ilmumise (ja vana kiriku) kohale rajati uus, puidust kirik, ent see jäi palveränduritele kitsaks ning 1641 ehitati juba suurem pühakoda. 17. augustil 1775 tunnistas paavst Pius VI Šiluva Jumalaema ilmumise ehtsust.
Praegune punastest tellistest hilisbarokne Neitsi Maarja sündimise kirik pühitseti 1786. Aastal 1976 andis paavst Paulus VI sellele «basiilika» aunimetuse. Kirikus asub Leedu tuntuim Jumalaema ikoon, mille tõi Roomast ülal mainitud aadlimees Peter Gedgaudas. Maarja ilmumise kohale sealsamas lähedal ehitati 20. sajandi algul kõrge torniga kabel.
Umbes kuuesaja elanikuga Šiluvast on kujunenud Leedu tähtsamaid palverännakute sihtkohti. See paik on tuttav ka nii mõnelegi eestlasest kristlasele. 1993. aastal külastas Šiluvat poolakast paavst Johannes Paulus II.
Fotod tekstis: Veiko Vihuri
