Pärast viis aastat ja kaheksa kuud kestnud taastamistöid avas Pariisi Jumalaema katedraal nädalavahetusel taas uksed.
15. aprillil 2019. aastal nägi maailm šokeerivaid kaadreid leekides katedraalist. Tulekahjus hävis Jumalaema kiriku haritorn ning varises sisse katus. Pühakoja süttimise põhjus on siiani välja selgitamata. Restaureerimistööd läksid maksma ligikaudu 700 miljonit eurot.
Laupäeva, 7. detsembri, õhtusele tseremooniale olid kogunenud maailma riigipead ja teised tähtsad külalised, keda tervitas Prantsuse Vabariigi president Emmanuel Macron. Teiste seas olid kohal USA president-elekt Donald Trump, Briti troonipärija Walesi prints William ja Ukraina president Vladimir Zelenski. Külaliste seas oli näha ka ärimagnaat Elon Muski. Eestit esindas president Alar Karis. Kuid sündmusest võtsid osa ka tuletõrjujad, kes päästsid katedraali suuremast hävingust ning keda kohalviibijad tervitasid aplausiga.
President Macron oli avamisele kutsunud ka paavst Franciscuse, ent viimane loobus tulemast. Ühe kirikutegelase sõnul on seekord «staariks» või päevakangelaseks katedraal ise ning paavst ei soovinud oma visiidiga sellelt tähelepanu kõrvale juhtida.
Pühakoja avamistseremoonia algas rituaaliga, mille käigus koputas Pariisi peapiiskop Laurent Ulrich piiskopisauaga oma katedraali uksele, enne kui see avati. Kolmekordsele koputusele vastati psalmi 122 sõnadega: «Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: «Lähme Issanda kotta!» Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm. Jeruusalemm, kes oled ehitatud nagu hästi kokkuliidetud linn».
Kehva ilma tõttu pidas president Macron oma kõne, mis algselt pidi riigi ja kiriku lahutatuse printsiipi silmas pidades toimuma väljas, kirikus. President rõhutas Jumalaema katedraali keskset kohta Pariisi ajaloos ja Prantsuse kultuuris ning tänas annetajaid. Loeti ette ka paavst Franciscuse läkitus. Iidse pühakoja võlvide all kõlasid taas võimsa, 8000 vilega oreli helid. Õhtupalvus lõppes piduliku ladinakeelse hümniga Te Deum («Sind, Jumal, kiidame»), laulis katedraali koor.
Pühapäeva, 8. detsembri, hommikul peeti Pariisi peapiiskopi juhtimisel ja umbes 150 piiskopi ning rohkem kui saja preestri osavõtul missa, mille käigus pühitseti uus, kunstnik Guillaume Bardet’ kujundatud altar, mis asendas tulekahjus hävinud vana altarit. Altarisse paigutati viie pühaku, Püha Marie Eugénie Milleret’, Püha Madeleine Sophie Barati, Püha Catherine Labouré, Püha Charles de Foucauldi ja õndsa Vladimir Ghika säilmed. Seejärel loeti pühitsemispalve, millele järgnes altari võidmine õliga, suitsutamine ja katmine.
Pariisi Jumalaema kirik ehitati aastatel 1163–1345. See on Pariisi peapiiskopi katedraalkirik. 1804. aastal kroonis revolutsiooniline kindral Napoleon Bonaparte siin ennast prantslaste keisriks. 1831. aastal ilmus Victor Hugo tuntud romaan «Jumalaema kirik Pariisis».
