Pöördumist tutvustas Riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil 18. veebruaril 2025 Augsburgi Usutunnistuse Seltsi esindaja Veiko Vihuri.

Austatud Riigikogu õiguskomisjon!

Peame vajalikuks märkida seoses eelnõuga 570 SE järgmist.

I. VASTUOLU USUVABADUSEGA

Meie hinnangul on otseselt põhiseadusvastane taotlus lisada KiKoSi eelnõu § 3 lõikes 2 prim sisalduv ja mujalgi korratud säte, mis keelab Eestis tegutseval usulisel ühendusel omada formaalseid suhteid välismaal asuva juhi või keskusega, kui seda peetakse võimude poolt ohuks julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale jne.

Põhiseaduse § 40 näeb ette võimaluse piirata usutalituste täitmist – mille lahutamatuks osaks on kanooniliste (kirikuõiguslike) suhete viljelemine oma konfessiooni struktuuridega väljaspool Eestit – üksnes juhul, kui need kahjustavad avalikku korda, tervist ja kõlblust. Julgeolek sellesse loetuellu ei kuulu ja tulevikus realiseeruda võivad julgeolekuohud ei saa ka olla aluseks usuvabaduse piiramisele.

Tegemist on usuvabadust ja usulise ühenduse enesekorraldusõigust ebaproportsionaalselt riivava nõudega ka selles mõttes, et asetab välismaal asuvate usuliste juhtfiguuride ühiskondlik-poliitilised avaldused ja isiklikud sõnavõtud (näiteks Moskva patriarh Kirilli väljaütlemised) samale tasemele konfessiooni üldtunnustatud usureeglite ja traditsioonidega, mille järgimist riikide ülesed kanoonilised sidemed ennekõike tagavad.

Eelnõu esitajad ei varja, et seadusemuudatuste eesmärk on sundida Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut katkestama formaalsed suhted oma emakirikuga, Vene Õigeusu Kirikuga. Sellega aga sanktsioneeritakse õiguskuulekalt tegutsenud usulist ühendust, kellele siseminister Lauri Läänemetsa sõnul etteheited puuduvad.

Kõnealune säte annab seega riigivõimule aluse sekkuda õigustamatult usulise ühenduse enesekorraldusse, seades selle kanoonilistele suhetele poliitikast motiveeritud tingimusi. Just nõnda käitus pikka aega Hiina Rahvavabariik roomakatoliku kiriku suhtes. Tulenevalt asjaolust, et Eestis ei ole riigikirikut (EV põhiseadus, § 40), ei ole riigivõimul õigust usulistele ühendustele ette kirjutada, milliseid kanoonilisi suhteid nad tohivad omada.

II. VASTUOLU SÜDAMETUNNISTUSE VABADUSEGA

Peame vajalikuks märkida, et kanooniline kuuluvus on usulise enesemääratluse lahutamatu osa. Kanooniline kuuluvus on palju enam kui administratiivne alluvussuhe – tegemist on usklike usulise identiteedi ja usulise enesemääratluse osaga, mis on osa südametunnistuse vabadusest.

Näiteks ei saa olla roomakatoliiklane, olemata läbi kohaliku piiskopi kanooniliselt seotud Rooma paavstiga. Niisamuti ei tegutse õigeusklikud nagu protestantlik koguduste liit, vaid moodustavad kanoonilise struktuuri, mis on osaduses teiste õigeusklike ja õigeusukirikutega läbi oma kanoonilise piiskopi ja patriarhi. Seega riik ei saa legitiimselt sundida õigeusklikke vastu nende südametunnistust ja kanoonilisi norme oma kanoonilist kuuluvust vahetama.

III. VASTUOLU USULISTE ÜHENDUSTE AUTONOOMIA PÕHIMÕTTEGA

Juba eespool viitasime, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei ole riigikirikut, mistõttu ei saa riigivõim usulistele ühendustele ette kirjutada, kellega tohib kanoonilisi suhteid omada. See puudutab samuti vaimulikele esitatavaid tingimusi. Nimelt kavatsetakse KikoSi § 20 täiendada selliselt, et usulise ühenduse vaimulik ei saa olla isik, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja kelle karistatus ei ole kustunud.

Võttes arvesse katseid muuta teatud usuliste seisukohtade avaldamine kuriteoks ja mõeldes näiteks Päivi Räsäneni ja piiskop Juhana Pohjola kaasusele naaberriigis Soomes, võib selle ettepaneku taga näha soovi kõrvaldada ametist poliitilisele võimule ebasobivad vaimulikud.

KOKKUVÕTTEKS

Riigikogule esitatud eelnõu 570 SE riivab ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult usu- ja südametunnistuse vabadust ega austa usuliste ühenduste autonoomiat, olles sellisena vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja usuvabadust käsitlevate rahvusvaheliste normidega.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu menetlusest välja arvata.

Enn Auksmann, Augsburgi Usutunnistuse Selts

Illimar Toomet, Augsburgi Usutunnistuse Selts

Veiko Vihuri, Augsburgi Usutunnistuse Selts