Kui peapiiskop Urmas Viilma kordas üle EELK seisukoha homoseksualismi ja kooseluseaduse küsimuses, reageerides ETV saatele „Suud puhtaks“, kus Risti koguduse õpetaja Annika Laats avaldas toetust samasooliste kooselule, leidis peavoolumeedia kiiresti leiti üles need vaimulikud ja teoloogid, kes tõttasid kiriku traditsioonilisi arusaamu ja seisukohti kahtluse alla seadma.
Meie Kirik esitab allpool väikese valiku 5. oktoobril peavooluväljaannetes kõlanud seisukohtadest. Nagu näha võib, on peamised argumendid järgmised: kirik areneb, tõlgendused on muutunud, dogmatism ei ole õige tee, armastus ei eksi, kirikutel puuduvad teoloogiliselt põhjendatud argumendid.
Endine EELK vaimulik, geikristlane Heino Nurk: kui Laats ametisse jääb, on kirik arenenud (Postimees)
„Kui nüüd õpetaja Laats jääb ametisse, siis on tohutu suur edasiminek toimunud kirikus demokraatia suunas,“ sõnas Nurk ja avaldas lootust, et kirik otsustab õpetaja Laatsi siiski ametisse jätta.
EELK naisvaimulik Triin Käpp: kui miski muutub dogmaatiliseks, tuleb peatuda (ERRi portaal)
Ehk siis kas see, kui üks kirikuõpetaja astub avalikult välja oma seisukoha eest, mis ei lähe kokku ametliku dokumendiga, on kirikule vastandumine või julge samm selleks, et näidata – kõik kristlased ei tõlgenda neid küsimusi ühtemoodi.
Kirik vajab traditsioone, vajab süsteemi, vajab organiseerimiskorda. Kuid kui miski asi hakkab muutuma dogmaatiliseks, siis tuleks korraks peatuda ja küsida – kas me oleme ikka õigel teel? Ning testida küsimust sellega, et kas meil on käsil õndsusvajalik või elukorralduslik teema.
EELK liige, endine religiooniõpetaja Toomas Jürgenstein: kes armastab ja hoolib, ei eksi (Postimees)
Kirikuisa Augustinus on öelnud mõtte, et kui inimene armastab võib ta teha, mis ta tahab – armastav inimene ei eksi. Kes vaatas või järelvaatas „Suud puhtaks“ saadet, siis polnud kahtlust, kelle sõnum oli täis hoolivust ja armastust. Sellise sõnumi üle peaks nii kirik kui ka kõik usulise argumentatsiooni puudutust tundnud inimesed tänulikud olema.
EELK liige, usuteadlane Urmas Nõmmik: kirikutel puudub põhjalikult kaalutud teoloogiline argument (Delfi)
Suhtumine samasoolistesse on Nõmmiku sõnul teoloogilises mõttes üsnagi vaieldav ning näitab, et EELK ja EKN-i seisukohavõtud on olnud enneaegsed. „Enneaegsed selles mõttes, et ilmselgelt puudub seisukohavõtu taga põhjalikult kaalutud teoloogiline argument. Ehkki Eestis on isegi avalikult piisavalt kirjutatud, et teatud Piibli kirjakohtade kristlik tõlgendus ajas muutub ning võibki muutuda, sest nii kirik kui ühiskond muutuvad ajas, ei ole kirikute sees korralikku kõrgemal tasemel teoloogilist arutelu samasooliste küsimuse või üldse Piibli kaasaaegse tõlgendamise küsimuse üle toimunud,“ sõnas Nõmmik.
EELK naisvaimulik Tiiu Hermat: tõlgendused on muutunud (Õhtuleht)
Vaimulik Hermat väljendab oma seisukohta, et tema jääks traditsioonide kiriku juurde, kuid geisid ta Piibliga ei materdaks. „Tõlgendused on muutunud,“ ütles Hermat, kelle sõnul võtavad muutused kirikus aega ning jõuga ei tee seal midagi ära.
„Meil tänase päevani vahutavad mõned ametivennad naisvaimulike teemal – mis me siis muust räägime,“ tõdes Hermat.
Õhtul küsis Postimees ka Meie Kiriku peatoimetaja seisukohta.
EELK vaimulik Veiko Vihuri: õigustust samasooliste kooselule ei saa Piiblisse sisse lugeda (Postimees)
Piiblis on kirjakoht, mida eriti luterlased tsiteerida armastavad: „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.“ Kui riigi- või kirikuvõimudele vastandutakse selleks, et Jumala sõnast tunnistust anda, siis on see tervitatav. Kuid piiblist ei saa mingi valemiga välja lugeda või sinna sisse lugeda õigustust samasooliste kooselule, „homoabielust“ rääkimata. Kui keegi seda teha üritab, väänab ta piibli sõnumit ning petab ennast ja teisi.
Küsimus pole sajandis või ajaga kaasas käimises, see tähendab progressis, küsimus on tões. Kui tõde mõnele ei meeldi ja seda hakatakse ümber tõlgendama, siis on inimestel vabadus seda teha. Ka teoloogid, kirikuõpetajad ja kirikud võivad seda teha. Aga sellel on tagajärjed nii ajalikus elus kui igavikus.
