Luuka 21:25–36

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

“Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus.”

Alles me olime ärevuses, kui järjekordne kivikamakas meie planeedist suure kiirusega mööda tuiskas. Seekord läks õnneks, aga iial ei või teada, millal ja kust kohast see järgmine tuleb. Kes nende üle seal kosmoses arvet jõuab pidada.

Teadlased on meid rahustanud arvamisega, et enne kui päike plahvatab ja muutub supernoovaks ning hävitab kogu päikesesüsteemi, on meil aega veel üks kuni kaks miljardit aastat. Mida me teeme selle miljardi aastaga, loomulikult juhul, kui me enne ise oma planeeti ei hävita? Mida me teeme praegusel ajahetkel, mil silmnähtavaid tunnustähti on ka maa peal näha? Rahvad on kitsikuses. Igasuguseid asju juhtub meie planeedil peaaegu iga päev. Laeva, rongi ja lennuõnnetused, suured looduskatastroofid, sõjad ja tapatalgud, kus isegi jõulupühadel hinge ei tõmmata. Näib nagu kogu ühiskonnad oleks kokkuvarisemise äärel. Isegi maailma tugevamad riigid kogevad raskusi. Olgugi et majanduse kasv on üles kiidetud, jääb üha suurem hulk rahvast nii Ühendriikides, Euroopas kui Jaapanis elule jalgu. Ei ole küllaldaselt kõlblikke ja taskukohaseid kortereid. Paljude sissetulekud on alla elatusmiinimumi. Väga paljude probleemidega seistakse silmitsi. Üha sagedamini kostavad etteheited. On väga vähe või peaaegu puuduvad inimese tegutsemistahet soodustavad tegurid, et minna edasi kursi muutustega. Miks peab olema nii, et neil, kes tüürivad riigilaeva, on kõik hästi aga reisijad peavad kogu oma aja kulutama sellele, et pead vee peal hoida.

Taevas ja maapeal on tunnustähti. 

Mida me ette võtame, kui hirmu ja ootusega mõtleme selle peale, mis kõik võib meile osaks saada? Maa peal on rahvastel nõutus kui vaatavad mühisevat merd, mis El Niño raudses haardes oma laastavat tööd teeb. Miks on olukord maakeral tasakaalust väljas? Kas see tähendab veel rohkem torme, tornaadosid ja maavärisemisi? Kas kliimamuutused toovad kaasa rohkem niiskust või hoopis põuda? Ja isegi kui teaksime vastuseid, kuidas see muudaks meie elu ja mida võiksime ette võtta? Kuidas peaksime elama just nüüd ja siin? Usun, et Jeesus annab meile täna kuuldud evangeeliumis mõned vihjed.

Eelkõige on paar asja, mida Jeesus soovitab meil püüda vältida. Esiteks tuleb meil hoida ennast, et meie süda ei oleks koormatud liigsöömise ja purjutamisega ehk teisiti öeldes tuleb hoiduda priiskamisest, sest see laastab ja kurnab meid. Elu raiskamine ei seisne aga üksnes söögis ja joogis. Mõtle näiteks selle peale, kui palju informatsiooni me laseme endale päeva jooksul sisse sööta. Me oleme sellest lausa üle ujutatud. Arvutid, raadiod, ajalehed. Ükskõik kus me ka ei oleks ja mida ei teeks, ikka oleme igasuguse informatsiooni haardes. Kas me vajame seda kõike? Kas kogu info tähendab sulle ühel ja samal tasemel asju? Kas neil on üks ja sama väärtus? Kuidas sa eraldad terad sõklatest, või ei püüagi sa seda teha?

Mõelgem oma tegevusele, millega oleme seotud päeva jooksul, kõigile neile vabatahtlikult enda peale võetud ülesannetele ja kohustustele. Me arvame, et peame neis kindlasti osalema, ja loodame, et see meile kasuks tuleb. Mõelgem kõigi nende nõuete ning soovituste peale, mis inimeste egoismist ajendatuna pretendeerivad meie ajale ja energiale. Ära ela oma elu nii, et süda oleks koormatud raiskamisega. Ära kurna oma elu tühiste askeldustega. Võib olla suudame siiski otsustada, mis tegelikult oluline ja tähtis on. Oleks hea kui suudaksime teha valikut.

Ära koorma ennast purjutamisega. Nii mõnigi võib öelda, et see ei puuduta mind, mina alkoholi ei joo. Jah, see võib tähendada joovastumist alkoholist ja narkootilistest ainetest, kuid mitte ainult seda. Inimene võib olla joobnud ka paljudest muudest asjadest ja olukordadest. Vahel võib mõni asi või inimene hõivata meid nii jäägitult, et kõik muu elus tuhmub ja kaotab tähtsuse meie jaoks. Jääb ainult see üks. See võib olla seks või meelelisus, tarkus või uue tunnetuse otsimine. See võib olla toores jõud või vägivald. Ainult Jumal ja Tema sõna on see, kellest me võime joovastuda. Ülejäänust ära lase ennast võrgutada, et see ei koormaks sinu südant ja ei laseks mõelda sellele, mis on kõige tähtsam.

Ära lase ennast masendada argielu muredest. Murede põhjustajateks on asjad ja olukorrad, mis tavaliselt ei sõltu meist. Näiteks põud, mis ähvardab rikkuda saagi, ei sõltu meist, aga muret teeb kuhjaga. Kuidas peaksime siis taolistes olukordades elama? Prohvet Jeremia ütleb, et me peaksime elama nagu inimesed, kes on ootuses, et Issanda päev ei tuleks nende peale äkitselt. Jeesus ütleb ise, et tuleb kohtupäev, rahutuse, kaose ja hävingu päev, kus meile tuttav maailm hävib ja seda ei saa mingil moel vältida. Kas see päev saabub homme või kümne, saja või miljoni aasta pärast, pole mingit vahet. Kui sa ei ole homseks valmis, ei ole seda ka kümne aasta pärast. Issand ütleb: “Päev tuleb ja ma täidan teile antud lubadused.” Jumal tuletab meile meelde, et kõik võib kaduda, taevas ja maa hävivad aga Tema sõnad ei hävi.

Meile öeldakse, et inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses. Kas see kehtib kõikide inimeste kohta? Ei kehti. Jeesuse sõnade kohaselt ei tarvitse usklikel paanikasse sattuda. “Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb.”

Mille põhjal saab Jeesus seda öelda? Miks ei peaks me kartma, kui kogu muu maailm on surmani hirmul? Vastus on väga lihtne. Maailma lõpp tähendab kohtumõistmist meie üle, vaatamata sellele, kes me oleme. Kui me seisame surmaga silmitsi, siis tahame teada, mis meiega juhtub. Kas tuleme puhtalt välja ja saame väärilise tasu või kuulume karistuse alla? Isegi neid inimesi, kes väidavad, et ei usu mingit elu pärast surma, kummitab hirm mõttega, et äkki seal siiski midagi on.

On kaks võimalust kohelda tulevast kohut. Võime teha seda, mida enamus inimesi teeb – lihtsalt seda edasi lükata kuni viimse hetkeni. Või teine võimalus, teha nii nagu kristlastele on kohane – võta ta vastu nüüd kohe, seisa kohtunikuga silmitsi iga päev ja saa andeks oma eksimused. Need, kes lükkavad kohtupäeva edasi, on suures paanikas nähes viimset päeva ähvardavalt ilmumas. Nad taipavad, et neil tuleb aru anda kogu oma elu kohta, iga mõte, sõna ja teo kohta. Nad kardavad, et ei tee kontrolli läbi ja on kõlbmatud minema valgusesse.

Samas need, kes iga päev tunnistasid oma patte, kahetsesid ja võtsid vastu jumaliku andestuse, ei pea kartma, kui seisavad silmitsi igavikuga. Kui kõik su eksimused on igapäevase patutunnistuse ja andeksandmisega kustutatud, siis ei ole sul lihtsalt midagi, mille alusel võiks sind viimsel kohtupäeval süüdi mõista. Nagu Paulus ütleb: “sa oled siis puhas ja laitmatu Kristuse päevani.” Kristlaste jaoks on Jeesuse taastulek ja viimne kohtupäev päevaks, mis vabastab neid igavesest hukatusest. Sellepärast, kui päikeses ja kuus ja tähtedes on tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ning enamus su ümber on paanikas, võid sina tõsta oma pea üles ja vaadata, kuidas sinu lunastus läheneb. Aamen.