Nelipühad on Jeesus Kristuse Kiriku sünnipäev. Igal jumalateenistusel väljendavad kristlased kas Nikaia või apostliku usutunnistuse sõnadega oma usku ühte, pühasse, üleilmsesse ja apostlikusse Kirikusse. Kuidas mõistetakse Kirikut luterlikus traditsioonis? Alljärgnev ei ole süstemaatiline õpetuslausete esitus, vaid valik mõtteavaldusi erinevatest teoloogilistest või kateheetilistest kirjutistest.

Mis on Kirik?

Samuti nad õpetavad, et üks püha kirik peab püsima igavesti. Kirik on nimelt pühade osadus, milles õpetatakse õigesti evangeeliumi ning jagatakse õigel viisil sakramente.

Augsburgi usutunnistus (1530), ladina teksti järgi

Püha Vaim ja Kirik

Mina usun, et ma ei suuda omaenda arust või jõust Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, uskuda või tema juurde tulla, vaid Püha Vaim on mind evangeeliumi kaudu kutsunud, mind oma andidega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud, nii nagu ta kutsub, kogub, valgustab, pühitseb kõiki kristlasi maa peal ning hoiab neid Jeesuse Kristuse juures ainsas õiges usus. Nende kristlaste keskel annab ta mulle ja kõigile usklikele iga päev kõik patud heldelt andeks ning äratab viimsel päeval minu ja kõik surnud jälle üles ning kingib mulle koos teiste Kristusesse uskujatega igavese elu; see on kindlasti tõsi.

Martin Luther, Väike katekismus

Sest esiteks on tal [Pühal Vaimul] maailmas selline eriline osaduskond, mis kujutab endast ema, kes sünnitab ja kannab iga kristlast Jumala sõna kaudu, mida ta ilmutab ja õpetab ning mille kaudu ta valgustab ja sütitab südameid, et need seda mõistaksid, vastu võtaksid, sellest kinni haaraksid ja sellele kindlaks jääksid.

Mina usun, et maa peal on olemas ainult pühadest koosnev püha kogukond ja kogudus ühe pea, Kristuse all kokku kutsutud Püha Vaimu kaudu, ühes usus, meeles ja mõistmises, erinevate annetega, aga ometi üksmeelne armastuses, ilma lahkusu ja lõhenemiseta. Ka mina olen osa sellest ja selle liige, osaline ning kaasosanik kõigis hüvedes, mis on tema omanduses; seeläbi Püha Vaimu poolt siia toodud ja osaliseks tehtud, et ma olen kuulnud Jumala sõna ja kuulen ka edaspidi, mis on kogudusse sissepääsemise alguseks. … Niisiis jääb Püha Vaim kuni viimse päevani püha koguduse ehk kristlaskonna juurde, kelle kaudu ta meid juhib enda juurde ning keda ta kasutab sõna levitamiseks ja õpetamiseks.

…Püha Vaim aga teeb oma tööd lakkamata kuni viimsepäevani. Selle tarvis on ta maa peale seadnud koguduse, kelle kaudu ta seda kõike kõneleb ja teeb.

Martin Luther, Suur katekismus

Usutunnistus laseb selgelt mõista, mis on kirik, nimelt pühade osadus, see on hulk ehk kogum selliseid inimesi, kes on kristlased ja kuulavad Jumalat. …kristlased on eriline, Jumalast kutsutud rahvas. Seepärast hüütakse teda mitte ainult «rahvaks», vaid pühaks kristlikuks rahvaks. Et ta usub Kristusesse, tähendab ta «kristlikku rahvast» – ja et tal on Püha Vaim, kes teda igapäev pühitseb, tähendab ta «püha rahvast». Kirik pole muud kui püha ülemaailmne kristlaskond. Vanas Testamendis nimetati kogudust «Jumala rahvaks».

Selles kristlaskonnas elab, toimib ja valitseb Kristus armu ja pattude andeksand­mise läbi ning Püha Vaim igapäevase pattudest puhastamise ja elu uuendamise kaudu. See sünnib selleks, et me ei jääks patu võimusse, vaid võiksime uut elu näidata heades tegudes, nagu nõuavad seda kümme käsku.

«Kristlik kirik» ja «kristlik pühadus» on ühine nimetus ning ühine omand kõigile maailma kirikutele ja kristlastele, seepärast kutsutakse kirikut ka «katoolseks» (kreeka katholikos tähendab «üldine»). Kirik jääb püsima kuni maailma lõpuni. See on ümber­lükkamatu usuartikkel Kristuse tõotuse järele: «Vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani» (Mt 28,20).

Martin Luther, «Kiriku seitse tundemärki»

Jumala sõna ja Kirik

Kui sa nüüd kuuled või näed, et kuulutatakse, usutakse ja tunnistatakse Jumala sõna ning toimitakse tema järele, siis ära kahtle, et siin on tõeline ecclesia sancta catholica (püha katoolne kirik) – kristlik püha rahvas – ka siis, kui üksnes vähesed sellesse kuuluvad. Jumala sõna ei jää iial viljata, vaid haarab vähemalt osa põllust. Kui ta ei anna muud tundemärki, on see ometi piisav osutamaks, et siin on kristlik püha rahvas. Sest Jumala sõna ei saa olla ilma Jumala rahvata ning Jumala rahvas ilma Jumala sõnata. Kes peaks siis teda jutlustama või jutlust kuulama, kui poleks Jumala rahvast? Ja mida võiks ehk saaks Jumala rahvas uskuda, kui Jumala sõna ei oleks kohal?

Jumala sõna teeb kõik imed, suudab kõike, hoiab kõike alal, saadab kõik korda, ajab kõige kuradi välja. Jäta kõik muu kõrvale, see on küllalt teadmaks, et kirikut sünnitab, toidab, kaitseb ja kinnitab sõna kui peamine pühadus.

Martin Luther, «Kiriku seitse tundemärki»

Katoolne Kirik jääb püsima

Me näeme lõputuid ohtusid, mis ähvardavad kirikut hävinguga. Kirikus endas on lõputu hulk jumalatuid, kes teda alla suruvad. Ja see artikkel apostlikus usutunnistuses pakub meile lohutust, et me ei heidaks meelt, vaid teaksime, et kirik jääb kõigele vaatamata püsima, ja et me teaksime, et ükskõik kui suur on jumalatute hulk, jääb kirik alles ja Kristus viib täide selle, mida ta kirikule on tõotanud – pattude andeksandmise, palvete kuuldavõtmise ja Püha Vaimu andmise. Ja usutunnistus nimetab kirikut katoolseks kirikuks, et me ei arvaks, nagu oleks kirik ainult teatud rahvaste väline riik, vaid pigem üle maailma hajutatud inimeste ühendus, kes on evangeeliumi osas üksmeelel ja kellel on üks ja seesama Kristus, Püha Vaim ja samad sakramendid, olgu neil siis ühesugused või erinevad kombetalitused.

Philipp Melanchthon, Augsburgi usutunnistuse apoloogia

Kuidas peab kristlane suhtuma õigeusklikku kirikusse?

Kristlane peab truult õigeuskliku kiriku juures püsima.

Me peame oma usu tugevdamiseks usinasti osalema jumalateenistusel ja muudel koguduse üritustel, kuulama seal pakutavat õpetust ja saama osa pühadest sakramentidest.

Me peame truuna õigeusklikule kirikule täitma oma kohustust levitada Jumala sõna ja oma võimaluste kohaselt Issandale ohverdades aitama korraldada koguduse tegevust ja puhta sõna levitamist.

Me ei tohi alahinnata ega pahaks panna õigeuskliku kiriku kuuletumist ristile ega ka kohkuda tema liikmete väikese arvu pärast.

Samuti peame taluma kannatlikult üksteise nõrkusi ja osutama vennalikku armastust oma õdede ja vendade vastu.

Doktor Martin Luther. Väike katekismus ja usuõpetus. Koostanud ja toimetanud Markku Särela.
EELK Konsistooriumi kirjastuse ja informatsiooni osakond.

Katoliiklaste ja luterlaste ühine avaldus

Põhimõtteline, kuigi mitte täielik üksmeel on meil arusaamises kirikust tänapäeval, mis oli tekitanud ägedaid vaidlusi meie vahel minevikus. Kiriku all mõistame nende omavahelist osadust, keda Jumal kogub kokku Kristuse läbi Pühas Vaimus sellega, et kuulutatakse evangeeliumi ja talitatakse sakramendid, mis otstarbeks tema rajas ameti. Kuigi kirikus leidub alati patuseid, on see Jumala väe, tõotuste ja truuduse tõttu ainus, püha, katoliiklik ja apostlik kirik, mis kestab igavesti.

Kõik ühe Kristuse all. Roomakatoliku ja luterliku ühiskomisjoni seletuskiri, 1980