Hagia Sophia mošeeks muutmise teema üle arutletakse ulatuslikult. Erinevate sel teemal toimunud arutelude kontekstis on Meie Tagasihoidlikkus väljendanud korduvalt Oikumeenilise Patriarhaadi ja selle kõikjal maailmas elavate vaimulike laste seisukohta. Aastal 2016 saatsime me kirja koguni toonasele usuasjade juhatajale, professor Mehmet Görmezile, kellele me väljendasime oma muret seoses ettepanekuga muuta Hagia Sophia staatust, ja rõhutasime, et sellel ainulaadsel mälestisel on sakraalne väärtus mõlema monoteistliku religiooni silmis, kuna see oli Jumala teenimise kohaks kristlaste jaoks 900 aastat ja moslemite jaoks 500 aastat. Me lõpetasime oma kirja öeldes, et peame seda kahjulikuks, kui Hagia Sophiast, mis tänu oma pühendatusele Jumala Tarkusele on kohtumispaigaks ja vaimustuse allikaks mõlema religiooni järgijatele, saaks 21. sajandil põhjus vastandumiseks ja konfliktiks.
Jumala Tarkuse tempel on kahtlemata üks inimtsivilisatsiooni väljapaistvamatest klassikalistest mälestusmärkidest. «Klassikaline» on miski, mis ületab alati oma loomise aja ja inimeste piirid ning mis ei kuulu ainult selle omanikule, vaid kogu inimkonnale. Selles suhtes lasub Türgi rahval suur vastutus ja suurim au hoida seda mälestusmärki alal kogu üldsuse jaoks. Muuseumina saab Hagia Sophia funktsioneerida rahvaste ja kultuuride kohtumise, dialoogi ja rahuliku kooseksisteerimise, ristiusu ja islami vastastikkuse mõistmise ja solidaarsuse paigana, mis on tänapäeva maailma jaoks äärmiselt eluline ja kasulik.
Neil päevil, mil antud teemal kestavad tulised debatid, kirjutas tuntud Türgi ajakirjanik, et kuigi nõutakse taas Hagia Sophia jumalakojaks muutmist, näib, et noored tunnevad üha rohkem huvi kunsti ja kultuuri vastu. Kas ei peaks see noorte huvi olema meie kõigi jaoks oluline? Kas ei peaks ka meie püüdlema üldiste põhimõtete poole, ideaalide poole, mis ühendavad mõlema religiooni noori, algatuse poole, mis tagab inimkonnale parema tuleviku, selle asemel et panna rõhk ja tuua tulipunkti tagasi teemad, mis lõhestavad ja tekitavad pingeid?
Hagia Sophia muutmine mošeeks valmistaks pettumuse miljonitele kristlastele kogu maailmas, ja Hagia Sophia, mis tänu oma pühadusele on elav keskus, kus kohtuvad Ida ja Lääs, lõhuks need kaks maailma ajal, mil uue surmava koroonaviiruse pandeemiast vaevatud ja kannatav inimkond vajab rohkem kui enne ühtsust ja ühist suunda.
Märkus. Türgi Riiginõukogu langetab 2. juulil otsuse, kas muuta Hagia Sophia taas mošeeks.
