Vatikani uudiste lehekülg vahendas kolmapäeval uudise, et Rooma filmifestivalil linastub režissöör Jegveni Afinejevski dokfilm «Francesco». Selles dokfilmis tuuakse avalikkuse ette mõned Jorge Mario Bergoglio [paavst Franciscuse] mõtteavaldused homoseksuaalsuse teemal. Iseäranis tekitavad sügavat hämmingut kaks järgmist:
«Homoseksuaalsetel inimestel on õigus olla osa perekonnast. Nad on Jumala lapsed ja neil on õigus perekonnale. Kedagi ei peaks selle tõttu välja lükkama või õnnetuks tegema.»
«Tuleb luua tsiviilpartnerluse seadus. See annab neile õigusliku katte. Seda olen toetanud.»
Ei pea olema teoloog või asjatundja moraaliõpetuse alal, et näha, et sellised avaldused on täiesti hereetilised ja tekitavad usklike silmis väga tõsise skandaali.
Pange hästi tähele: need sõnad kujutavad endast lihtsalt räiget provokatsiooni, mille abil hierarhia «ultraprogressiivne» osa tahab kunstlikult esile kutsuda kirikulõhet, nagu seda on juba proovitud teha dokumendiga Amoris laetitia, surmanuhtluse kohta käiva õpetuse modifitseerimisega, Amazonase sinodi ja ebajumal Pachamamaga ning Abu Dhabi deklaratsiooniga, mis on nüüd üle korratud ja süvendatud entsüklikas Fratelli tutti.
Näib, et Bergoglio üritab ketserlike avalduste kuhjamisega jõhkralt panuseid tõsta, nii et see sunnib kiriku terveks jäänud osa – millesse kuulub piiskoppe, vaimulikke ja usklikke – teda ketserluses süüdistama, et siis kuulutada see osa kirikust skismaatiliseks ja «paavsti vaenlaseks».
Jorge Mario Bergoglio üritab sundida mõningaid kardinale ja piiskoppe end osadusest temaga lahutama, mille tulemuseks ei ole tema enda võimult kõrvaldamine ketserluse tõttu, vaid pigem nende katoliiklaste väljaheitmine, kes soovivad jääda truuks kiriku muutumatule õpetusele. Selle lõksu eesmärk on – Bergoglio ja tema «võluringi» oletatavate kavatsuste kohaselt – tugevdada omaenda võimu kirikus, mis oleks vaid nominaalselt «katoliiklik», kuid tegelikult ketserlik ja skismaatiline.
Seda pettemanöövrit toetab globalistlik eliit, peavoolumeedia ja LGBT-lobi, kellele paljud vaimulikud, piiskopid ja kardinalid pole võõrad. Lisaks ärgem unustagem, et paljudes riikides kehtivad seadused, mille abil saab kriminaalkorras karistada kõiki, kes peavad sodoomiat taunitavaks ja patuseks või kes ei kiida heaks homoseksuaalse «abielu» seadustamist – isegi kui nad teevad seda oma usutunnistuse alusel. Piiskoppide tauniv avaldus Bergoglio vastu sellises küsimuses nagu homoseksuaalsus võib kaasa tuua nende endi kriminaalvastutusele võtmise ilmalike võimude poolt – Vatikani heakskiidul.
Seega võib Bergoglio arvestada mitte ainult «süvakirikuga», mida esindavad mässulised nagu isa James Martin (SJ) ja need, kes propageerivad Saksamaa «sinodaalset teed», vaid ka «süvariigiga». Pole üllatav, et selles dokfilmis antakse samuti heakskiit demokraatide presidendikandidaadile [Joe Bidenile] ja mõistetakse hukka Trumpi administratsiooni poliitika, millele heidetakse ette Ameerika Ühendriikidesse siseneda soovivate perede ebaseaduslikku eraldamisest, kuigi reaalsus on see, et president seisab silmitsi inimkaubandusega, mis puudutab ka alaealisi.
Sellal kui konservatiivsetel Ameerika piiskoppidel on keelatud sekkuda poliitilisse debatti president Trumpi toetuseks, sekkub Vatikan vajaduse korral valimistesse demokraatide kandidaadi kasuks, koostöös sotsiaalmeedia ja uudistekanalitega, mis tsenseerivad tõsiseid süüdistusi Bidenite perekonna vastu.
Katoliiklastena kutsutakse meid ühinema nendega, kes kaitsevad elu, loomulikku perekonda ja riiklikku suveräänsust. Arvasime, et meiega on Kristuse vikaar. Tunnistame valuga, et selles aegade heitluses on see, kes peaks juhtima Peetruse paati, liitunud Vaenlasega, et see põhja ajada. Meenutades pühade paavstide julgust usu terviklikkuse kaitsmisel ja hingede päästmise edendamisel, võib ainult tõdeda: Quantum mutatus ab illis! (tõlkes umbes: Kuidas nad on muutunud!, parafraas Vergiliuselt).
Portaalist LifeSiteNews tõlkinud Veiko Vihuri.
Peapiiskop Carlo Maria Viganò on endine Vatikani nuntsius USA-s.
