Kas juutidel õnnestub Jeruusalemmas tempel uuesti üles ehitada? Kaks templit on neil seal olnud, kuid ligi kaks tuhat aastat on nad oma usuelus pidanud läbi saama ilma templita. Koht, kus juutide tempel kunagi seisis, on juba sajandeid moslemite valduses.
Templiteenistus Jeruusalemmas
Templiteenistuse aeg kestis Iisraeli koguduses umbes tuhat aastat. Esimese templi püstitas kuningas Saalomon 960. aastatel enne Kristust ning see hävis aastal 586 või 587, kui kaldealased vallutasid Jeruusalemma ja viisid rahva «Paabeli vangipõlve». Esimene tempel püsis niisiis üle 370 aasta.
Teine tempel valmis aastal 516 eKr ja püsis ligi 600 aastat. Selle templi pühitses uuesti Juudas Makkabeus aastal 165 eKr – kolm aastat pärast seda, kui kuningas Antiochos IV Epiphanes rüvetas seda paganliku ohvriga. Kuningas Heroodes, kelle ajal sündis Jeesus, lasi templi uhkemaks ehitada. Kui selle templi toredusele juhiti Jeesuse tähelepanu sõnadega «Õpetaja, ennäe, missugused kivid ja missugused hooned!», vastas Ta: «Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!» (Mk 13:1j). Tõepoolest, suurejoonelised ehitustööd lõppesid kõigest paar aastat enne templi hävingut aastal 70 pKr, mil roomlased vallutasid Jeruusalemma. Sellest ajast peale ei ole juutide seas templiteenistust enam olnud.
Uustestamentlik pärimus kõneleb, et Kristuse surres kärises templi vahevaip – mis varjas kõige pühamat paika – lõhki (Mt 27:51). Seda tuleb mõista kui preesterliku vahenduse vajaduse sümboolset lõppemist, sest Kristus sai uue lepingu ainsaks ja täiuslikuks ohvriks ning ühtlasi selle ohvri Jumalale toonud preestriks. Nagu on öeldud Kirjas heebrealastele (9:11j): «Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, – siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse.»
Kolmas tempel?
Meie ajal, kui aastasadu eksiilis elanud juudid on hulgaliselt naasnud oma ajaloolisele kodumaale ning loonud seal ilmaliku Iisraeli riigi, on tekkinud küsimus, kas Jeruusalemma Templimäel oleks mõeldav taastada ka kunagine pühamu. Paljud usklikud juudid loodavad seda, peavad seda vajalikuks, palvetavad selle pärast ja valmistuvad selleks.
Probleem on aga selles, et Templimägi on jätkuvalt moslemite kasutuses. Juutide kunagise templi kohal või selle läheduses asub pilkupüüdva kuldse kupliga Kaljumošee (ehitatud 691 pKr). Templimäel on veel teinegi oluline mošee – Al-Aqsa mošee. Pealegi on autoriteetsed rabid keelanud juutidele Templimäele minemise. Ollakse seisukohal, et templiteenistus taastatakse alles siis, kui Messias tuleb.
Rabi Eliezer Wolf loetleb tingimusi, mis peavad olema täidetud, enne kui alustatakse templi taastamist: rohkem kui pooled juudid peaksid elama Iisraelis; paljude arvates on vajalik, et Jeruusalemmas valitseks kuningas või prohvet; tuleb jõuda selgusele templi ehitamise eeskirjade tõlgendamises; välja selgitamist vajab altari täpne asukoht; templit ei saa ehitada rituaalse ebapuhtuse seisundis; preesterkond (kohanim) peab tõendatult põlvnema Aaronist.
Templiteenistuse taastamine on olulisel kohal ka kristliku sionismi ideoloogias, milles nähakse juutide tagasipöördumist oma ajaloolisele kodumaale ja ilmaliku Iisraeli riigi rajamist 1948. aastal piibellike ettekuulutuste täideminekuna ja ühtlasi märgina Jeesuse peatsest naasmisest.
Kristuse ihu on uus tempel
Kuidas peaksid kristlased suhtuma templi ja ohverdamise taastamisse Jeruusalemmas? Kas see muudab midagi Kristuse järgijate jaoks? Kristlastena usume, et Kristuse ristisurmast peale kehtib Jumala ja Tema rahva vahel uus leping, mis muudab vanatestamentliku kultuse ebavajalikuks. Johannese evangeeliumis on talletatud Kristuse sõnad: «Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga uuesti!» (Jh 2:19) Johannes täpsustab: «Aga tema mõtles «templi» all oma ihu».
Uues Testamendis räägitakse kristlikust kogudusest kui Kristuse ihust. Kristus pani aluse uuele templile – ristikogudusele ehk Kirikule, mis püsib maailmaajastu lõpuni. Inimkätega ehitatud tempel Jeruusalemmas hävis ja templiteenistus lakkas. Uus tempel on rajatud Kristuse ainukordsele ristiohvrile, mistõttu ei ole vana lepingu templiteenistus pattude lepitamiseks enam vajalik. «Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões,» ütles Jeesus Samaaria naisele, kes tõstatas küsimuse sellest, kas Jumalat tuleb teenida Jeruusalemmas või Samaarias (vt Jh 4).
Apostel Paulus rõhutab, et kristlaskond on uus, vaimulik tempel, «ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise … kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus» (Ef 2:20jj).
Judaistid võivad teha katse ehitada kunagine Jeruusalemma tempel jälle üles. Seda katset võivad saata apokalüptilise mastaabiga sündmused. Õndsuslooliselt puudub aga templi kui ohverdamispaiga järele vajadus, sest Jumala päästetöö toimub nüüd kristliku Kiriku kaudu. Kristuses täituvad Iisraelile antud tõotused. Näiteks prohvetite Jesaja ja Miika ettekuulutustes, mis kõnelevad paganate tulvamisest Issanda koja juurde aegade lõpul («Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde», Js 2:2), osutatakse rahvaste pöördumisele Kirikusse, mis on Kristuse ihu tempel, püsitatud Jeruusalemmas kolme päevaga inimkätega tehtud templi asemele.
Kaks Jumala templit on hävinud, kolmas – Jeesus Kristuse Kirik – püsib aegade lõpuni ja neljandat ei tule iialgi.
Loe lisaks:
