Aastal 2025 tähistasid kristlased 1700 aasta möödumist esimesest Nikaia oikumeenilisest kirikukogust, kus sõnastati Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse algne tekst. Sellest lähtuvalt on Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekul 2025. aasta teemaks «Tunnistatud usk». Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kõiki Eesti kirikuid ja kogudusi üles leidma ja kasutama viise, kuidas tunnistada avalikult usku Jeesusesse Kristusesse ja tähtsustada usu tunnistamist.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
27. veebruaril lahkub igavikku EELK vanim ametisolev pastor, Mustvee koguduse õpetaja titulaarpraost Eenok Haamer, kes oleks 17. mail saanud 90-aastaseks.
Sügisel toimuvad EELK piiskoplikel sinoditel teoloogilised arutelud pühakirja ja luterliku identiteedi teemal, mis juhatavad sisse juba järgmised teemad. Peapiiskop Urmas Viilma kommentaar rahvusringhäälingule:
«Meil on plaan, mis on kinnitatud ja heaks kiidetud, arutada tulevastel aastatel teemade üle nagu loodushoid, elu algus ja lõpp ning kõik sellega seotud küsimused. Me näeme, et ühiskonnas arutatakse eutanaasia ja abistatud enesetapu üle, abordiküsimuste üle. Samuti arutame soolisuse ja seksuaalküsimuste üle. See aasta, mis nüüd lõppeb, oli esimene aasta, kus me kõigepealt panime selle vundamendi paika. Arutasime, kes me luterlastena oleme ehk siis luterliku identiteedi küsimust. Arutasime ka seda, kuidas piiblit peaks lugema ja tõlgendama, et üleüldse järgmistel aastatel selliste ühiskonda lõhestavatele küsimustele hakata vastuseid otsima nüüd juba kindlamalt aluselt.»
Novembris astub kokku kirikukogu uus koosseis.
Alates esimesest advendipühapäevast, mil algab uus kirikuaasta, hakkab formaalselt kehtima ühtlustatud jumalateenistuse kord.
Õigeusukirikud Eestis
12. jaanuaril pühitsetakse Pärnu Issandamuutmise katedraalis Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu piiskopiks Soomest pärit Damaskinos (Jaakko Olkinuora, sünd 1985). Piiskop Damaskinos täidab EAÕK Tallinna piiskopkonna abipiiskopi ülesandeid.
24. märtsil tunnistab Tartu maakohus endise Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) uue nime Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) õiguspäraseks.
9. aprillil võtab riigikogu häältega 60 : 13 vastu kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mis annavad siseministrile võimaluse pöörduda kohtu poole palvega sundlõpetada Moskva patriarhaadi kanoonilisse alluvusse kuuluva Eesti õigeusukiriku (EKÕK).
Loe ka: Augsburgi Usutunnistuse Seltsi seisukoht seoses eelnõuga 570 SE
10. aprillil pakub Konstantinoopoli patriarhaadi koosseisus olev autonoomne Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Moskva patriarhaadi autonoomsele osale Eesti Kristlikule Õigeusu Kirikule «vikariaadi staatust alluvussuhte katkestamise korral Moskvaga. Vikariaat tähendaks siinpuhul eraldiseisvat kiriklikku üksust, mille vanim piiskop meenutaks EAÕK metropoliiti ja oleks tema kaudu üleilmse õigeusu kiriku osaduses, muidu aga järgitaks oma väljakujunenud kombeid, kasutataks kirikuslaavi keelt ja korraldataks sõltumatult oma siseelu.»
24. aprillil jätab president Alar Karis kirikute ja koguduste seadus välja kuulutamata, leides, et «Vastuvõetud seadus pole kooskõlas põhiseadusega, kuna sellega loodud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne.»
18. juunil võtab riigikogu kõnealuse seaduse muudetul kujul uuesti vastu, kuid president jätab selle 3. juulil taas kord välja kuulutamata, kuna tema hinnangul on seadus jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust.
Eesti Kristlik Õigeusu Kirik avaldab siirast tänu president Alar Karisele tema järjekindla ja põhimõttelise hoiaku eest kirikute ja koguduste seaduse muutmise osas.
17. septembril võtab riigikogu kirikute ja koguduste seaduse kolmandat korda vastu ja taas ei kuuluta president seda välja, vaid pöördub riigikohtu poole.
Novembris valib Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku püha sinod Tartu piiskopkonna piiskopiks arhimandriit Andreas (Andrus Noorhani, sünd 1961). EAÕK Tartu piiskopitool oli vakantne piiskop Eelija (Ojaperv) uinumisest saadik 2024. aasta detsembris.
15. detsember – ÜRO eksperdid, nimelt demokraatliku ja õiglase rahvusvahelise korra edendamise sõltumatu ekspert George Katrougalos, usu- ja veendumusvabaduse eriraportöör Nazila Ghanea ja vähemuste küsimuste eriraportöör Nicolas Levrat, väljendavad muret Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku vastu suunatud seadusandlike ja haldusmeetmete pärast, mis võivad kujutada endast usu- või veendumusvabaduse ning vähemuste õiguste lubamatut piiramist.
Roomakatoliku kirik
21. aprillil, teisel ülestõusmispühal, sureb Vatikanis paavst Franciscus. Tema surma tõttu lükkub edasi maikuusse kavandatud peapiiskop Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamine.
8. mail valitakse Vatikanis uueks paavstiks Ameerika Ühendriikidest pärit augustiinlane Robert Francis Prevost, kes võtab nimeks Leo XIV.
6. septembril toimub Vabaduse väljakul missa, mida juhatab paavsti esindajana kardinal Christoph Schönborn ja mille käigus kuulutatakse õndsaks Eestimaa katoliiklaste sõjaeelne ülemkarjane Eduard Profittlich SJ (s.t jesuiitide ordu liige, eluaastad 1890–1942).
Septembris saab roomakatoliku kiriku Eesti Apostellik Administratuur Tallinna piiskopkonna staatuse. Piiskop Philippe Jourdan: «Eesti Apostelliku Administratuuri muutmine Tallinna piiskopkonnaks ei ole ainult ajalooline sündmus Eesti katoliikluse ajaloos, vaid eelkõige meie kõikide jaoks armu- ja lootusehetk. See muutmine piiskopkonnaks tähistab mitte ainult meie stabiilsuse ja arengu tunnustamist, vaid ka avanemist uutele vaimse- ja misjonikasvu perspektiividele. See on ülioluline samm usu kinnitamisel ja katoliiklaste teenimisel Maarjamaal.»
