Euroopa Komisjon alustas Ungari ja Poola konservatiivsete valitsuste vastu rikkumismenetluse seoses väidetavalt LGBT kogukonda diskrimineerivate seaduste ja meetmetega. Konservatiivsel Ungaril ja valdavalt katoliiklikul Poolal on aega vastata kaks kuud, enne kui nende vastu käivitatakse järgmine etapp.

Kui Ungari puhul on üleliidulistele organitele pinnuks silmis hiljuti vastu võetud seadus, mis kaitseb alaealisi LGBT propaganda eest, siis Poolas nähakse probleemi LGBT ideoloogiast vabade tsoonide loomises.

Nimelt on sadakond Poola linna ja alevit kuulutanud välja LGBT ideoloogiast vabad piirkonnad, mis hõlmavad kokku umbes kolmandiku riigi territooriumist. Need piirkonnad asuvad peamiselt Poola ida- ja kaguosas, mis on traditsiooniliselt sügavalt katoliiklik ala.

«Euroopa ei luba kunagi, et osa meie ühiskonnast stigmatiseeritakse: olgu see selle alusel, keda sa armastad, su vanuse, rahvuse, poliitiliste vaadete või usuveendumuste alusel,» teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Heites Ungarile ja Poolale ette seksuaalvähemuste väidetavate õiguste rikkumist, ei tee Euroopa Komisjon välja tegelikust diskrimineerimisest ja stigmatiseerimisest, mis puudutab Covid-19 vastu vaktsineerimata inimesi, kelle õigusi tahetakse mitmetes riikides oluliselt piirata.

Möödunud nädalal ütles von der Leyen, et Euroopa Liit kasutab kõiki tema võimuses olevaid vahendeid sundimaks Ungarit seadust tühistama või seda muutma.

Eesti Rahvusringhääling kommenteerib, et nii «Ungaris kui Poolas on võimul parempoolne, ühiskondlikelt vaadetelt konservatiivne valitsus, kelle poliitika on seadnud kahtluse alla õigusriigi põhimõtted.»

Ungarit on alaealistele suunatud LGBT propaganda keelustamise pärast teiste riikide seas tauninud ka Eesti Vabariik.

EKRE portaal Uued Uudised vahendas aga juuni lõpus Ungari peaministri Viktor Orbáni kommentaari mitmete Euroopa riikide kriitikale Ungari aadressil:

«Praeguses laste seksuaalhariduse teemalises debatis väidavad liberaalid, et lapsed peavad tutvuma teadlikkust tõstvate materjalidega, mis tutvustavad neile heteroseksuaalsust, homoseksuaalsust, nende sünnijärgsest esmasest soost loobumise võimalust ja soomuutmise operatsioone. Liberaalide meelest on tegemist laste inimõigusega, lapsevanemate valikud ei oma tähtsust ja tähtis, lausa prioriteetne roll on riiklikel institutsioonidel. Lapsi võib teavitada ilma vanemate nõusolekuta ja ilma riiklike piiranguteta.

Illiberaalsed demokraadid (Viktor Orbáni termin vastandumaks liberaalsele demokraatiale – toim.) leiavad aga, et lapse seksuaalkasvatus on vanemate õigus ja ilma vanemate loata ei ole riigil, poliitilistel parteidel, vabaühendustel või vikerkaareaktivistidel siin mingit sõnaõigust.

Vikerkaareriikidel on olemas õigus liikuda kaugemale binaarsest ühiskonnakorraldusest, mille aluseks on mees-naine ja ema-isa. Ka nende ühiskond oli kord selline, kuid nad on liikunud mingisse teise dimensiooni, teinud seda teadlikult ja muutnud selle riiklikuks poliitikaks. Teistel riikidel ei ole siin õigust sekkuda, eriti kuna Saksamaa on siin võtnud eestvedaja rolli. Ma ei ole küll kindel, kas oma arusaamade demonstreerimine käepaelade kandmise ja vikerkaarelipu vehkimisega Ungari hümni ajal Müncheni jalgpallistaadionil on just kõige mõistlikum. Kuid olen veendunud, et saksa laste hariduse üle otsustavad sakslased. Samuti olen ma veendunud, et ungari laste hariduse üle otsustavad ainult ungarlased ja päris kindlasti mitte sakslased, hollandlased või belglased.»