Ekspress Meedia uuriv toimetus koos meediaplatvormiga Levila on võtnud ette Eestis tegutsevad kristlikud ühendused, iseäranis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, ning on asunud uurima kiriku suhteid poliitikaga, kuid samuti kiriku sisemisi jõujooni, viimaste aastakümnete debatte jne. Märksõnadeks on mõju ja võim.
Uuritavate teemade hulgas on näiteks vaidlused homoküsimuse ja liturgiareformi üle, «krüptokatoliikliku» suuna teke, kümne aasta tagused vastandlikud manifestid jm. Erinevate EELK vaimulikega on ühendust võtnud Oliver Kund, Madis Jürgen, Eero Epner ja võimalik, et teisedki.
Teadaolevalt pööratakse muu hulgas tähelepanu ka Augsburgi Usutunnistuse Seltsile ja veebiajakirjale Meie Kirik, mis esindavad ja väljendavad teatud suunda ja suundumust EELK-s. Ka meie toimetuse liikmetele on tehtud ettepanek anda intervjuu.
Millest korraga selline huvi kirikute ja eriti EELK vastu? Küllap seetõttu, et Eesti kristlikud ühendused on viimastel aastatel seisnud üsna üksmeelselt traditsioonilise perekonna ja selle alusväärtuste kaitsel ning väljendanud vastuseisu üha jõulisemalt avalikku ellu tungivale soo- ja homoideoloogiale, millest on saanud progressi väljendus ja mõõdupuu. Kui tänavu kevadel oleks toimunud abieluteemaline referendum (mille «süvariik» nurjas), siis oleksid kristlased olnud suuresti JAH-kampaania taga. Referendum jäi küll ära, ent paistab, et liberaalsete meediaringkondade huvi kiriku vastu pole lahtunud.
Juba tänavu mais kuulutas SA Oivaline Ajakirjandus välja taotlusvooru «Kirik Eestis», kutsudes kandideerima 5000 euro suurusele stipendiumile ja lisades üleskutsele järgmise selgituse:
«Kiriku roll pigem usuleiges Eestis on iga aastaga kasvanud. Nii suures poliitikas Tallinnas kui ka väiksemates kohtades. Tahaksime teada, milline on aga tegelikult kirikute võim ja mõju Eestis ja kui ulatuslik on nende äritegevus (märkimisväärne näiteks baptistidel ja EELK-l). Millised seosed on neil poliitikute ja poliitika kujundamisega ning kui teravalt põrkuvad kiriku sees veendumused? Kes on usulahkude uued ja värsked hääled?»
Mis sihtasutus see selline on? SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhtkonda kuuluvad Mari-Liis Rüütsalu, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja stipendiumi saajad. Stipendiume antakse välja kord kvartalis, kõnealune stipendium on niisiis seotud kiriku-teemaga.
Ekspress Meedial aitab kiriku-teemasse süveneda meediakanal Levila.ee, mis on asutatud 2019. aastal. Levila juht on Daniel Vaarik, üks toimetajatest Eero Epner. Levila käivitamisse on investeerinud Taavet Hinrikus, Ahti Heinla ning Sten Tamkivi. Pea kõik need nimed peaksid kõnelema enda eest, kui mõtleme, millist väärtusmaailma nad esindavad.
Palusin ametivendadelt infot selle kohta, kes ja mis teemal on antud projekti raames nendega ühendust võtnud. Sain teada, et mõned kolleegid on juba ajakirjanikuga suhelnud ja koguni intervjuu andnud. Samas on mitmed kolleegid keeldunud koostööst Ekspress Meedia uuriva toimetusega. Kas see on olnud õige samm? Miks mitte kasutada võimalust veel kord oma seisukohti selgitada või mingeid asju selgeks rääkida, et avalikkus saaks kirikus toimuvast adekvaatse pildi?
Nii Ekspress Meedia kui Levila esindavad hoiakutelt vasakliberaalset «põhivoolu». Ekspress Meedia väljaanded ja konkreetsed töötajad on korduvalt demonstreerinud, et ei suuda (ega tahagi) olla objektiivsed, vaid on teatud ideoloogilistes küsimustes varjamatult kallutatud. Senise praktika põhjal saab väita, et kirik – vähemalt selle «tagurlik» osa – on nende silmis progressi vaenlane, kes tuleb halastamatult paljastada ja häbimärgistada, nagu seda tehakse ka teatud poliitiliste erakondadega (EKRE, ka Isamaa). Kiriku positsioonide ja õpetuse õõnestamiseks ja «tagurlaste» vastu võitlemiseks tuleb ära kasutada liberaalsete ja «edumeelsete» vaadetega vaimulikke ja teolooge, kellele avatakse juurdepääs meediakanalitele ja kelle seisukohti ja dissidentlust võimendatakse. Näiteks isegi üsna tähtsusetut üliõpilastööd, mille sisuks on vestlused üksikute homoseksuaalsete kristlasega, võidakse serveerida kui põhjapanevat teadustööd, mis kummutab kiriku aegunud arusaamad Piiblist. Jne.
Varasemaid kogemusi arvestades võib Ekspress Meedia ja Levila kõnealuse ühisprojekti puhul karta, et ideoloogilistest ambitsioonidest tingitud tendentslikkus säilib. Võib-olla püüab mõni projektis osalev ajakirjanik isegi võimalikult tasakaalustatud loo kokku kirjutada, ent nagu teame, annab ka neutraalset teksti serveerida sobilikult teravas kastmes (alatu pildivalik, hüsteerilises toonis klikimaiad pealkirjad jms). Olen üsna kindel, et käimasolev n-ö ajakirjanduslik uurimistöö kätkeb endas maailmavaatelisi ja ideoloogilisi eesmärke. Seega maksab kiriku esindajatel endale teadvustada, et näiliselt sõbralikust suhtlusest hoolimata võidakse iga ajakirjanikule öeldud sõna või jagatud infokildu kasutada kõhklematult ära kiriku ja tema missiooni vastu.
Veiko Vihuri,
portaali Meie Kirik peatoimetaja
