Progressistide leer nõuab loodavalt võimuliidult samasooliste abielu võimalikult kiiret kehtestamist, et kasutada ära «ajalooline hetk» ja panna ühiskond lihtalt fakti ette.

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) liikme Alari Rammo sõnul tuleb tegutseda kohe, sest «tänavust ajaloolist akent ei pruugi enam aasta pärast või isegi mitme valimistsükli jooksul avaneda.»

«Paraku tuleks tegutseda kohe ja ilus see ei tule. Küsimust ei saa lükata isegi järgmisse aastasse, kui on esituledes 2025. aasta kohalikud valimised ja parlamendis ei pruugi vabaks antud hääletus läbi minna,» kirjutab Rammo.

Ka erakonna Eesti 200 endine juht Kristina Kallas leiab, et «on käes ajalooline hetk, mil tuleb vastu võtta kardinaalsed otsused inimõiguste osas.»

«Esimene võimalus on võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Teine võimalus on samasooliste abielude seadustamine. Kolmas võimalus on lisada perekonnaseadusesse veel üks kooseluvõimalus, mis on juriidiliselt võrreldav abieluga,» ütles Kallas Postimehele.

Sotsiaaldemokraatide endine juht Jevgeni Ossinovski pooldab samuti liberaalidele avanenud võimaluse ärakasutamist: «Minu isiklik arvamus on, et me võiksime seda hetke ära kasutada praegu, kus liberaalsel koalitsioonil on tugev mandaat rahva käest saadud.»

Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond peavad neil päevil valimiste ülekaaluka võitja Reformierakonnaga koalitsioonikõnelusi. Kokku on loodaval liidul 60 kohta, millest piisaks perekonnaseaduse muutmiseks.

Reformierakonna juht Kaja Kallas on partneritele öelnud, et «oleme valmis kõike arutama.» Reformierakonna valimisprogrammis seisab lubadus võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, kuid Kaja Kallas on varem samasooliste «abielu» legaliseerimisele isiklikult toetust avaldanud.

Niinimetatud abieluvõrdsust ehk samasooliste «abielu» lubasid parlamenti jõudnud erakondadest Eesti 200 ja sotsid, kellel on kokku 23 kohta. Seega puudub neil selleks sammuks valijate enamuse mandaat.

Alari Rammo sellest ei hooli. «Ühiskond ei ole kusagil lihtsalt valmis saanud ja vähemustele ise õigusi pakkuma tulnud. Alguses ollakse igati üksmeelselt inimõiguste vastu, siis ühiskond lõhestub, julge valitseja teeb targa otsuse, ning kerib ka avalik toetus järele,» leiab ta.

2021. aasta jaanuaris nurjati tollase võimuliidu, kuhu kuulusid EKRE, Isamaa ja Keskerakond, koalitsioonileppesse kirja pandud plaan panna küsimus abielust kui mehe ja naise liidust rahvahääletusele.

Progressiivne vastasleer nimetas kavandatud referendumit ühiskonda lõhestavaks.