Viimastel aastatel tuleb üha enam uusvaimsusliku taustaga inimesi kristliku usu juurde. Mitmetele on see tähendanud maailmapildi terviklikku muutumist. Milles kristlik usk ja uusvaimsus teineteisest erinevad?

Uusvaimsus ehk New Age (uus ajastu) on lääne kultuuris toimiv usuline ja vaimne liikumine, mis ühendab elemente ida usunditest, läänelikust esoteerikast, loodususunditest ja psühholoogiast.

Uusvaimsuses taotletakse vaimset arengut, mis saavutatakse nt meditatsiooni, jooga mindfulnessi, tarot-kaartide või unenägude tõlgendamise kaudu. Inimene valib endale selliseid uskumusi ja praktikaid, mida ta peab enda puhul toimivaks.

Paljud uusvaimsuslikust seltskonnast pärit inimesed on viimastel aastatel leidnud Jeesuse ning nad räägivad sellest ka sotsiaalses meedias. Vaimulik kodu on leitud uuskarismaatilisest või luterlikus kirikus toimivast äratusliikumisest või hoopis õigeusu kirikust.

Nagu ütleb Soome luterliku kiriku uurimis- ja koolitusüksuse töötaja Jussi Sohlberg, on neil kristlikel liikumistel New Age’iga palju ühist, nagu näiteks sisemise vaimuliku kogemuse rõhutamine, üleloomuliku maailma tõsiselt võtmine ning kuulutus vaimulikust kasvamisest ja imedest.

Samas on uusvaimsusel ja kristlikul usul olemuslikke erisusi. Ehkki uusvaimsus või New Age on väga mitmenäoline liikumine ning kõik uusvaimsusele omased jooned ei tarvitse olla ühised kõigile selle praktiseerijatele, on uusvaimses maailmapildis eristatavad teatud tüüpilised jooned, mis erinevad selgelt kristlikust usust selle klassikalises tähenduses.

Järgnevalt esitatakse kristliku usu ja uusvaimsuse üheksa erinevust.

1. Jumal

Uusvaimsus: Jumal on mitteisikuline kosmiline energia, mis täidab kõik oleva. Ei ole maailmast eristuvat personaalset Jumalat.

Kristlik usk: Jumal on kõigeväeline, kõikteadev ja hea maailmakõiksuse Looja, kes tahab olla ühenduses inimesega. Jumal ei ole osa maailimast.

2. Inimene

Uusvaimsus: Inimesed on osa kosmilisest teadvusest. Nad on jumalikud, nagu ka kõik muugi, mis on olemas. Viimselt on inimesed head, aga ühiskond on nad pimestanud, nõnda et nad ei ole avastanud oma täielikku potentsiaali.

Kristlik usk: Inimene on loodud Jumala sarnaseks ning sellel põhineb tema kaasasündinud väärtus inimesena. Siiski on inimene hakanud mässama Jumala vastu ning elab oma taganemise pärast Jumalast lahus.

3. Kurjus ja kannatus

Uusvaimsus: Kurjus ja kannatus on illusioonid, pettepildid. Meie suurim kannatus tuleneb sellest, et me arvame, et me peamegi kannatama. Kannatuse tunnistamine aitab seda taluda.

Kristlik usk: Kurjus ei ole illusioon, samuti ka mitte surm ja kannatus. Niikaua kui me elame, näeme maailmas kannatust ja kurjust. Jumal ise võttis sellest kannatusest osa, kui ta Jeesuses sai inimeseks ja suri ristil.

4. Jeesus

Uusvaimsus: Jeesus on hinnatud vaimne õpetaja, aga siiski vaid üks õpetaja teiste hulgas.

Kristlik usk: Jeesus on Jumala ainus Poeg, inimeseks saanud Jumal. Ta päästis oma surma ja ülestõusmisega inimesed patu ja surma võimusest.

5. Pääste

Uusvaimsus: Pääste tähendab valgustumist. See on vabanemine ängist ja ihadest, mida eksitav maailm põhjustab. Valgustus saavutatakse teatud harjutuste ja meetoditega.

Kristlik usk: Pääste tuleb väljastpoolt inimest. Jeesus tuli selleks, et maksta oma surmaga inimese patuvõlg ning teha rahu inimese ja Jumala vahel. Pääste võetakse vastu läbi usu Kristusesse.

6. Elu eesmärk

Uusvaimsus: Sihiks on tasakaal, rahu ja nauding. Lõplik rahu saavutatakse tühjendades ennast iseendast ja ühinedes jumalusega.

Kristlik usk: Elu eesmärk on hinge pääste ja igavene elu koos Jumalaga.

7. Surm

Uusvaimsus: Inimene jätkab pärast surma oma elu, sündides uuesti.

Kristlik usk: Meil on üks ja ainuke elu, mille järel peab iga inimene astuma kohtu ette. Pärast seda viibib inimene igaviku kas taevas või põrgus.

8. Tõde, headus ja ilu

Uusvaimsus: Ei ole olemas objektiivset tõde, ilu ja headust. On üksnes meie tõlgendused. Kuna me oleme osa jumalikust kosmilisest teadvusest, ei ole olemas meist kõrgemal olevat tõe, headuse ja ilu mõõdupuud.

Kristlik usk: Objektiivne tõde, headus ja ilu on olemas, sest on olemas Jumal. Tõde, ilu ja headus ja ilu on olemas isegi siis, kui inimesed neid ei tunnistaks.

9. Autoriteet

Uusvaimsus: Viimselt on iga inimene ise oma saatuse peremees. Traditsioonilistesse usulistesse institutsioonidesse suhtutakse kriitiliselt.

Kristlik usk: Jumal on inimese lõplik autoriteet. Kuna Jumal on inimese loonud, on Ta meie omanik. Meil ei ole vabadust teha, mida iganes vaid tahame. Kristlane palvetab, et tema elus teostuks mitte tema enda, vaid Jumala tahe.

Allikatena on kasutatud artikleid «Christianity vs. New Age Spirituality» (marcjsms.com); «Miten suhtautua uushenkisyyteen?» (luterilainen.net).

Algselt avaldatud ajalehes Uusi Tie 7/2023 (17.2.2023). Avaldatakse ajalehe Uusi Tie loal. Tõlkinud Illimar Toomet.