Aastal 325 kiitis Nikaia oikumeeniline kirikukogu heaks usutunnistuse, mida täiendati aastal 381 Konstantinoopoli oikumeenilisel kirikukogul ja mida tuntakse kui Nikaia usutunnistust või Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust (ehk ususümbolit, kreeka keeles Σύμβολον τῆς Νικαίας).

See üldkristlik usutunnistus leiab kasutamist nii õigeusu, roomakatoliku kui protestantlikes kirikutes (lääne traditsioonis koos filioque-lisandiga ehk sõnadega «ja Pojast») ning kujutab endast katoolse ristiusu kokkuvõtlikku esitust. Nikaia usutunnistus deklareerib, et Jeesus Kristus on tõeline Jumal, Isaga samaolemuslik, ja et ka Püha Vaim on tõeline Jumal.

Nikaia ususümbolit lauldakse või loetakse jumalateenistusel – ortodoksidel usklike liturgias (armulauatalitusel), katoliiklastel pärast evangeeliumi lugemist. Eesti luterlikus kirikus loetakse jumalateenistustel Nikaia usutunnistust tavaliselt suurematel kirikupühadel.

Luterlaste usutunnistuskirjades (Liber concordiae) on Nikaia usutunnistus esitatud kahes keeles – ladina ja saksa keeles. Ladina tekst pärineb rooma missakorrast.

Eesti keeles on Nikaia usutunnistusest erinevaid versioone – erinevad kirikud kasutavad igaüks oma tõlget. Esitame võrdluseks luterliku, roomakatoliku ja apostlik-õigeusu kirikus kasutusel olevad versioonid.

LUTERLIKU KIRIKU TÕLKED:

Meie usume[1] ühteainsasse Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Loojasse.

Ja ühteainsasse Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast[2], valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne Isaga[3], kelle läbi kõik on loodud; kes on meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi neitsist Maarjast ja inimeseks saanud, Pontius Pilaatuse ajal ka meie eest risti löödud, kannatanud ja maha maetud ning kolmandal päeval üles tõusnud pühade kirjade järgi ja üles läinud taeva, istub Isa paremal käel ja tuleb taas kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle; Tema riigile ei tule otsa.

Meie usume Pühasse Vaimusse, Issandasse ja Elavakstegijasse, kes lähtub Isast ja Pojast[4], keda Isa ja Pojaga üheskoos kummardatakse ja austatakse; kes on rääkinud prohvetite kaudu. Meie usume ühtainust, püha, kristlikku[5] ja apostlikku Kirikut. Meie tunnistame ühtainust ristimist pattude andeksandmiseks ja ootame surnute ülestõusmist ning tulevase ajastu elu. Aamen.

(Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus tänapäeval kasutusel olev tõlge.)

+ + +

Meie usume ainu kõigevägevama Jumala, Isa, taeva ja maa, kõige nähtavate ja nägemata asjade Looja sisse.

Ja ainu Issanda Jeesuse Kristuse, Jumala ainusündinud Poja sisse, kes Isast on sündinud enne kõike maailma aega: Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõsine Jumal tõsisest Jumalast, sündinud, ei mitte loodud, Isaga ühesugust olemist, kelle läbi kõik on loodud, kes inimeste pärast ja meie õndsuseks taevast on tulnud ja lihaks saanud Püha Vaimu läbi neitsist Maarjast, ja inimeseks saanud, ka meie eest risti löödud Pontsiuse Pilatuse all, kannatanud ja maha maetud, ja kolmandal päeval üles tõusnud kirjade järele, ja on üles läinud taeva, ja istub Isa paremal käel, ja tuleb jälle auga kohut mõistma elavate ja surnute peale, kelle riigile otsa ei tule. Ja Issanda Püha Vaimu sisse, kes elavaks teeb, kes Isast ja Pojast välja läheb, keda Isa ja Pojaga ühes kummardatakse ja austatakse, kes prohvetite läbi on rääkinud.

Ja üht ainust püha, kristlikku apostlikku kogudust.

Meie tunnistame üht ainust ristimist pattude andeksandmiseks, ja ootame surnute ülestõusmist ning tuleva ilma elu. Aamen.

(Agenda 1902, koos märkusega: «Kolmel suurel pühal ja kolmainu Jumala pühal loeb õpetaja apostlite usutunnistuse asemel Niikea usutunnistust».)

ROOMAKATOLIKU KIRIKU TÕLGE:

Mina usun ainsasse Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, Taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Loojasse.

Ja ainsasse Issandasse, Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes enne aegade algust Isast on sündinud. Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast. Sündinud, mitte loodud, olemuselt üks oma Isaga, kelle läbi kõik on loodud. Meie, inimeste, pärast ja meie õndsuseks on Ta Taevast tulnud, Püha Vaimu läbi Neitsist Maarjast lihaks saanud, ja on saanud inimeseks. Kes meie eest on Risti löödud Pontsius Pilaatuse ajal, kannatanud ja maetud, kolmandal päeval surnuist üles tõusnud, nagu ütlevad pühad kirjad, Taevasse läinud, istub Isa paremal käel ja tuleb taas oma kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle ning Tema riigil ei ole lõppu.

Mina usun Pühasse Vaimusse, Issandasse, kes elu annab, kes Isast ja Pojast lähtub, keda koos Isa ja Pojaga kummardatakse ja austatakse, ning kes on kõnelenud prohvetite läbi. Mina usun ühtainsat, püha, katoliiklikku[6] ja apostellikku Kirikut, tunnistan ühtainsat ristimist pattude andeksandmiseks, ootan surnute ülestõusmist ja igavest elu tulevasel ajastul. Aamen.

(Eesti roomakatoliku kogudustes praegu kasutatav tõlge.)

ÕIGEUSU KIRIKU TÕLGE:

Mina usun ainu Jumala, Isa, Kõigeülalpidaja, taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Looja sisse.

Ja ainu Issanda Jeesuse Kristuse, Jumala ainusündinud Poja sisse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu. Valgus Valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud, Isaga üheolemuslik, kelle läbi kõik on loodud. Kes meie, inimeste, ja meie päästmise pärast on maha tulnud taevast, lihaks saanud Püha Vaimu ja Neitsi Maria läbi ja inimeseks saanud. Kes meie pärast on risti löödud Pontiuse Pilatuse ajal ja kannatanud ning maha maetud. Ja üles tõusnud kolmandal päeval kirjade järgi. Ja kes on üles läinud taeva ja istub Isa paremal käel. Ja kes jälle tuleb auga kohut mõistma elavate ja surnute üle, kelle kuningriigil ei tule lõppu.

Ja Püha Vaimu, Issanda, Elulooja sisse, kes Isast lähtub, keda ühes Isa ja Pojaga kummardatakse ja austatakse ja kes prohvetite läbi on rääkinud. Üheainsa, püha, kogumaapealse ja apostliku Koguduse sisse. Ma tunnistan ühtainust ristimist pattude andeksandmiseks. Ootan surnute ülestõusmist. Ja tuleva ajastu elu. Aamen.

(Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku teenistusraamat, 2014.)

Märkused

[1] Meie-vormi kasutab ka Nikaia usutunnistuse algupärane kreeka tekst («Πιστεύομεν»), ent mitte ladina versioon, kus selle asemel öeldakse: «Credo». Luterlaste Liber concordiae saksakeelses versioonis on samuti kasutusel mina-vorm: «Ich gläube».

[2] Sõnad «Jumal Jumalast» puuduvad kreekakeelses tekstis, ent esinevad ladina versioonis («Deum de Deo»).

[3] Väljendid nagu «olemuselt ühtne Isaga» (luterlastel), «olemuselt üks oma Isaga» (katoliiklastel) ja «Isaga üheolemuslik» (ortodoksidel) on maakeelseteks vasteteks usutunnistuse ladina ja kreeka terminitele consubstantiálem Patri ja ὁμοούσιον τῷ Πατρί.

[4] Sõnad «ja Pojast» (ladina k. «filioque») puuduvad kreekakeelses tekstis ja on lisatud hiljem läänes; õigeusukirikud seda lisandust ei tunnista. Luterlik kirik järgib siin lääne teoloogilist traditsiooni.

[5] Mõistega «kristlik» on siin tähistatud katoolset ehk katoliiklikku, s.t üleilmset, kogumaapealset kirikut. Seda  sõna kasutati usutunnistuse saksakeelsetes tõlgetes juba enne reformatsiooni.

[6] Eestikeelse püha missa korra 1990. aasta väljaandes on selle asemel: «üleilmset».