Väljavõtteid luterlikest usutunnistuskirjadest (Liber concordiae), mida on tõotanud järgida iga EELK vaimulik, modernse teoloogilise valeõpetuse vastu, et Jumala kirikus võib õpetusküsimustes eksisteerida «paljusus ühtsuses» ja «osadus erisustes».
Kirik on seal, kus õpetatakse õigesti
Samuti nad õpetavad, et üks püha kirik peab püsima igavesti. Kirik on nimelt pühade osadus, milles õpetatakse õigesti evangeeliumi ning jagatakse õigel viisil sakramente (tõlge Augsburgi usutunnistuse ladinakeelsest versioonist).
Samuti õpetatakse, et kogu aeg peab olemas olema ja püsima jääma üks püha kristlik kirik, mis on kõigi usklike kogu, kus evangeeliumi puhtalt kuulutatakse ja pühi sakramente evangeeliumikohaselt toimetatakse (tõlge Augsburgi usutunnistuse saksakeelsest versioonist).
Augsburgi usutunnistus, artikkel VII
Puhas õpetus on kiriku tundemärk
Sest ka Paulus ennustab sellist tulevikku, kus Antikristus istub Jumala templis, see tähendab, valitseb ja peab kirikus ameteid [2Ts2:4]. Aga kirik ei ole ainult väliste asjade ja riituste osadus, nagu seda on muud riigid, vaid eelkõige usu ja Püha Vaimu osadus südametes, mille välised tundemärgid, nagu puhas evangeeliumi õpetus ja Kristuse evangeeliumiga kooskõlas olevate sakramentide toimetamine, on ainult selleks, et ta oleks äratuntav.
Apoloogia, VII–VIII
Puhta õpetuse vastased tuleb hukka mõista
…Jumala kirikus ei saa ega tohi eksliku poole seisukohti sallida, veel vähem neid vabandada või kaitsta.
Puhta õpetuse ning täieliku, püsiva ja Jumalale meelepärase üksmeele säilitamiseks kirikus ei ole vaja mitte ainult seda, et õpetataks õigesti puhast, õnnistusttoovat õpetust, vaid et mõistetaks hukka ka selle õpetuse vastased, kes jagavad teistsugust õpetust, 1Tm 3, Tt 1 [vrd. Tt 1:9, samuti 1Tm 3:9, 2Tm 2:24; 3:16]. Ustavad karjased, nagu ütleb Luther, peavad tegema ju mõlemat: lambaid karjatama või toitma ja neid huntide eest kaitsma, et nad põgeneksid võõraste häälte eest, Jh 10[:12–16.27], ning lahutaksid väärtuslikku tühisest, Jr 15[:19].
Seepärast me anname ka selle küsimuse puhul põhjaliku ja arusaadava seletuse, kuna me oleme kohustatud ja peame alati vahet tegema ühelt poolt tarbetu ning kasutu, kirikus vaid segadust tekitava ja rohkem lammutava kui ehitava jagelemise ja teiselt poolt otstarbeka vaidluse vahel, sest seal, kus tekib vaidlus, mis puudutab usuartikleid või kristliku õpetuse kõige tähtsamaid peatükke, tuleb vastupidine valeõpetus tõe päästmise huvides hukka mõista.
Konkordiavormel, Solida declaratio