Ülevaade Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja enne selle loomist Eestis tegutsenud luterliku kiriku õpetuse aluseid määratlevatest sätetest riigiseadustes ja kiriku põhikirjades ja -määrustes.
Rootsi kirikuseadus (1686), Cap. I, § 1
In Unserm Königreiche und dessen zugehörigen Landen, sollen sich alle, einzig und allein zu der Christlichen Lehre und Glauben bekennen, welche in dem Göttlichen Heiligen Wort, denen Prophetischen und Apostolischen Schriften Alten und Neuen Testaments gegrindet, in denen Haupt Symbolis, als dem Apostolico, Niceno und Athanasiano verfasset, auch in der ungeänderten Augsburgischen Confession, so im Jahr 1530 daselbst übergeben und auf dem Concilio zu Upsala, 1593 angenommen worden, imgleichen in dem ganzen so genandtem Libro Concordiae erkläret ist. (Rootsi kirikuseaduse ametlik tõlge saksa keelde, 1687.)
Meie kuningriigis ja sellesse kuuluvates maades peavad kõik tunnistama ainult ja eranditult kristlikku õpetust ja usku, mis põhineb jumalikul pühal sõnal, Vana ja Uue Testamendi prohvetlikel ja apostlikel kirjutistel, ja on kirja pandud peamistes ususümbolites nagu Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, samuti Augsburgi muutmata usutunnistuses, mis anti seal üle 1530. aastal ja kiideti heaks Uppsala kirikukogul 1593. aastal, ning on äraseletatud kogu nõndanimetatud Liber Concordiae's. (Tõlge tänapäeva eesti keelde.)
Venemaa evangeelse-luterliku kiriku seadus (1832), § 1
Die Evangelisch-Lutheriche Kirche bekennt die Lehre, welche sich auf die prophetischen und apostolichen Schriften des alten und neuen Testaments gründet und nimmt als symbolischer Bücher an: das dieselben erklärende Apostolische, Nicäische und Athanasische Glaubensbekenntnis, die unveränderte Augsburgische Confession und die übrigen in die, unter der Benennung des Concordien-Buch bekannte, Sammlung aufgenommenen Schriften.
Evangeelne-luterlik kirik tunnistab õpetust, mis põhineb vana ja uue Testamendi prohvetlikel ja apostlikel kirjutistel, ning peab sümboliraamatuteks, mis neid seletavad, Apostliku, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistust, Augsburgi muutmata usutunnistust ja teiste kirjutiste kogu, mida tuntakse Konkordiaraamatuna. (Tõlge saksa keelest tänapäeva eesti keelde.)
Ewangeli Lutterusse koggotus tunnistab neid õppetussi, mis Prohwetide ja Apostlide kirjade peäl, wanna ja ue säedusse ramatus on allustud, ja temma ussotunnistusse kirjad, mis neid selletawad, on: Apostlide, Nitsea ja Atanasii usso tunnistus, muutmatta ussotunnistus, mis Augsburgi linnas on üllespantud ja peäle seda need, selle kirjade koggomissesse ülleswoetud kirjad, mis Konkordia nimme peäl käiwad. (Tõlge eesti keelde, 1850.)
Eesti Ewangeeliumi-Lutheruse Kiriku põhikiri (1920), § 3
EELK-u õpetuse aluseks on Wana ja Uue Testamendi kaanoni raamatud ja neid seletawad Ew.-Lutheruse kiriku usutunnistuse kirjad, protestantismuse waimule wastawas mõttes.
Märkus. Vaidlusi tekitanud sõnad «protestantismuse waimule wastawas mõttes» hääletati põhikirjast välja 1923. aastal.
Eesti Evangeeliumi Luteri usu olemasoleva … koguduse põhikiri (1920. aastate II pool), § 3
…koguduse õpetuse aluseks on Vana ja Uue Testamendi prohvetite ja apostlite kirjad ning Sümboliraamatuteks nimetatud kirjasid seletavad Apostliku, Nikea ja Athanasiuse usutunnistused, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised kirjad, mis Liber concordiae nimelisse kirjadekogusse on üles võetud.
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku põhimäärused, 1935, § 4
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku õpetuse aluseks on Vana ja Uue Testamendi prohvetite ja apostlite kirjad ning sümboliraamatuteks nimetatud kirjasid seletavad Apostlik, Nikea ja Atanaasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised kirjad, mis on võetud Liber Concordiae nimelisse kirjade kogusse.
EELK 1949. aasta põhikiri, preambul
Eesti NSV-s tegutseva Evangeeliumi Luteriusu Kiriku õpetuse aluseks on Vana ja Uus Testament, Apostlik, Nikea ja Atanaasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised kirjad, mis on võetud Liber concordiae kirjade kogusse.
Põhimäärused eksiilkiriku 1978. aasta redaktsioonis, § 4
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku õpetuse aluseks on Vana ja Uue Testamendi prohvetite ja apostlite kirjad ning sümboliraamatuteks nimetatud kirju seletav Apostlik, Nikea ja Atanaasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised kirjad, mis on võetud Liber Concordiae nimelisse kirjade kogusse. (Kirikuõiguse käsiraamat, Stockholm, 1981.)
EELK 1991. aasta põhikiri, § 4
EELK õpetuse alused on Vana ja Uus Testament, neid seletavad Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus ning luterlikud usutunnistuskirjad, mis on kogutud Liber Concordiae’sse.
EELK põhikirja 2001. aasta redaktsioon, § 4
EELK õpetuse alused on Vana ja Uus Testament, Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised usutunnistuskirjad, mis on kogutud Liber Concordiae'sse.
EELK 2004. aasta põhikiri, § 4
EELK õpetuse alused on Vana ja Uus Testament ning neid seletavad Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised usutunnistuskirjad, mis on kogutud Liber Concordiae'sse.
Allikad (ajalises järjekorras):
Kirchen-Gesetz und Ordnung, So der Grossmächtigste König und Herr, Herr Carl, der Eilffte, Der Schweden, Gothen und Wenden König, [et]c. Im Jahr 1686 hat verfassen und Im Jahr 1687 im Druck aussgehen und publiciren lassen. Mit denen dazu gehörigen Verordnungen. Auf HöchstErmelten Ihrer Königl. Maj.t gnädigsten Befehl ins Teutsche übersetzet. Stockholm, gedruckt bey Joh. G. Eberdt.
Gesetz für die Evangelisch-Lutherische Kirche in Russland. [St. Petersburg, 1832.]
Kirriko Seädusse Ramatust mis isseärranis Ewangeli Lutterusse koggodustele keige Wenne rigis 1832 aastal on antud. Ma rahwa teädmisseks, saksa kelest ma-kelesse ümberpantud. Rija linna Jakobi kirriko ma rahwa koggodusse öppetajast O[tto] A[ugust] v. Jannau. Tartus, H. Laakmanni kirjade- ja kulloga trükkitud. 1850.
Eesti Ewangeeliumi Lutheruse Kiriku (EELK) põhikiri. Tallinn, J. H. Gressel [192-?].
Eesti Ewangeeliumi Luteri usu olemasoleva ... koguduse põhikiri. Eesti Evangeeliumi Luteri usu Konsistoorium. Sine anno [192-?, Tallinn, J. & A. Paalmann].
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku põhimäärused. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Konsistooriumi väljaanne, 1935.
Evangeeliumi Luteriusu Kiriku seadused Eesti NSVS-s. ELK Konsistooriumi väljaanne Tallinnas 1951.
Kirikuõiguse käsiraamat. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (EELK) põhimäärused Konsistooriumi 1978.a. väljaande redaktsioonis ja kirikuseadlusi ning muid korraldavaid norme 1933–1980. Kogunud ja korraldanud Arved H. Rossman, cand. jur. EELK Konsistooriumi väljaanne, Stockholm, 1981.
EELK põhikiri. Kiriku Teataja nr 1 Lisa, 6. detsember 1991.
EELK põhikiri. Kiriku Teataja nr 3, 10. mai 2001.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku seaduste kogumik. [Tallinn: EELK, 2006.]
