«Pühitsetud saagu sinu nimi!» Matt. 6, 9.
Jumalat tänades ja paludes astume oma töö ning tegemistega uue aasta sisse. Meie vaatame tagasi Jumala juhtimisele ja näeme, kuidas isa helde käsi aasta jooksul meid on saatnud oma armuvalgusega ja meid kasvatanud oma armutundmises. Uue aasta lävel vaatame aga ka ettepoole. Ja seal näeme uusi eluraskusi ja usuvõitlusi ees. See ajab meid palvetades silmi üles tõstma taevase Isa poole, keda paluma meid meie Issand ja Õnnistegija on õpetanud.
Oma palvet uuel aastal algame esimesest palvest, mis Jeesus on õpetanud: «Pühitsetud saagu sinu nimi.» Sest seks oli poeg maailma tulnud, et Isa saaks austatud Poja sees. Ja seks on Poeg meidki omaks ostnud, et meie Jumalale nüüd ja igavesti au annaksime. See auandmine siin maa peal ei sünni aga teisiti, kui et me meie seda au sees peame, mis meile Jumal enesest on kätte annud, see on – oma nime. Kuidas meie seda õieti teeme, ütleb meie usuõpetaja M. Luther oma katekismuse seletuses järgmiste sõnadega: «Kui Jumala sõna selgesti ja puhtasti õpetatakse ja meie ka puhasti kui Jumala lapsed seda mööda elame. Seks aita meid, armas taevane Isa!»
Meie ülemaks püüdeks oma uuel tegevuse aastal peab jääma see, et meie Jumala sõna selgesti ja puhtasti õpetame ja selle järele vastavaid juhtnööre selle ilma eluks oma kaaslastele anname. Selleks aidaku meid Jumal ise oma Poja Jeesuse Kristuse pärast, ilma kelleta meie ühtegi ei saa teha. Meil tuleb ikka jälle ülesastuda nende vaadete vastu meie kirikus, mis elu tähtsamaks peavad kui õpetust, ja elu ei mõtle tarvilise olevat õpetuse järele seada, vaid hoopis õpetust arvavad elu järele seada võivat. Sellest see ju tulebki, et meil nii vähe on sõna kuulutajaid, kes piibli tõdedest ja õpetusest kinni peavad. Nad kuulutavad kõik elu, ja nimelt elu selles maailmas. Jõulu aeg on seda jälle selgesti näidanud. Kuuldud ja trükitud sõnas on palju kõneldud Jeesusest kui inimsoo ning maailma päästjast ja kui selle elu uute väärtuste loojast.
Ja ometi ei tea Kiri sellest midagi. Kirja järele on Jeesus päästjaks tulnud oma rahvale, nagu ingel Jeesuse nime seletamisel ütleb: «Sest tema päästab oma rahva nende pattudest.» Ja oma ülempreestri-palves ütleb Jeesus ise: «Maailma eest ma ei palu mina mitte, vaid nende pärast, keda sina mulle oled andnud.» Meil tehakse Jumala sõna kuulutamises liiga vähe vahet Jumala rahva ja maailma rahva, igavese elu ja selle elu vahel. Jeesus ei ole tõesti mitte tulnud meie välist elu muutma ja maapealist avalikku õnnepõlve looma. Tema ütleb oma järelkäijatele: «Maailmas on teil ahastus».
Mis Kristus siia on tulnud tooma, on Jumala riik. See ei tule aga, tema oma sõnade järele, mitte ilmsi, et saaks öelda: vaata siin ehk seal, vaid ta on seestpidine ilmutus. Kesk ahastusi võime võimsad olla omas südames, sest et Kristus maailma on ära võitnud ja et meie usk on võimus, mis maailma ära võidab.
Jeesus tahab, et meie tema sõna Kirja järele kuulutaksime ja õpetaksime. «Sest kes teistviisi õpetab ja elab, kui Jumala sõna õpetab, ei pühitse meie seas mitte Jumala nime. Selle eest hoia meid, armas taevane Isa.» Nii saagu pühitsetud sinu nimi ka meie läbi. Seda meie palume sinult ka tulevaks töö-aastaks.
Harald Põld
