Hagia Sophia muutmine mošeeks Türgi president Erdoğani soovil ärgitab esitama samasuguseid nõudmisi teistes paikades. Kõige tähendusrikkam on see Hispaanias asuva Córdoba katedraali puhul.
21. juulil 2020 kutsus üks Araabia Ühendemiraatide seitsmest valitsejast pidama Córdoba katedraalis islami palvusi. Ash-Shāriqah’ valitseja šeik Sultan ibn Muhammad Al-Qasimi oli konkreetne. «Me nõuame vähemalt Córdoba mošee taastamist,» rõhutas ta intervjuus kohalikule televisioonile, väites, et nõudmist toetab suur kohalik moslemiimmigrantide kogukond.
572. aastal vallutasid visigoodid Córdoba linna. Arianismist lahti öelnud, ehitasid nad aastal 584 paganliku templi kohale Saragossa märtrile Pühale Vincentiusele pühendatud kiriku.
Pärast moslemite vallutust 8. sajandil algas aastal 756 (Wikipedia andmeil 784 – toim) Córdoba mošee ehitamine, asendamaks Püha Vincentiuse kirikut. Kõik külgnevad kirikud purustati ja kasutati ära ehitusmaterjalina. Seega leidsid Rooma ja varase kristluse ajast pärinevad olulised arhitektuurilised elemendid kasutust uues mošees. Hiljem seda laiendati ja see võttis enda alla kuni 2,3 hektarit, saades Meka järel maailma suurimaks mošeeks.
Kui Kastiilia kuningas Fernando III võttis 1236. aastal moslemite käest Córdoba tagasi, sai mošeest jälle kirik, seejärel katedraal. Et teha ruumi kuninglikule kabelile, kuhu on maetud Kastiilia kuningad Alfonso XI ja Fernando IV, võeti maha mõned sambaread. 16. sajandil ehitati hoone ümber katedraaliks, mis näeb välja, nagu oleks see mošeesse sulandunud. See imekaunis ehitis ühendab gooti, renessanss- ja barokkstiili.
1236. aastal sai Córdoba mošeest ametlikult katoliiklik pühapaik, katoliku kiriku omand, millele on antud katedraali staatus. Moslemitele oli siin palvetamine rangelt keelatud. Katoliiklik jumalateenistus on selles paigas kestnud järjepanu kaheksa sajandit.
2004. aastal nõudis Hispaania islaminõukogu, toetatuna Hispaania sotsialistliku partei poolt, õigust seal palvetada. 2007. aastal nõudis sedasama Araabia Liiga ühes Euroopa Koostöö ja Julgeolekuorganisatsiooniga. 2008. aastal pöördus Hispaania islaminõukogu sellekohase taotlusega UNESCO poole. 2019. aastal lükkas Córdoba piiskop linnavalitsuse toetusel kõik need nõudmised tagasi.
Moslemite nõudmisi toetavad Hispaania vasakpoolsed, kes võitlevad kiriku ja riigi lahutamise eest ning seaduse vastu, mis lubab kirikul olla oma pühapaikade omanik.
Türgi president Erdoğan rääkis 24. juulil Hagia Sophia mošeeks muutmise puhul peetud kõne araabiakeelses versioonis islami taassünnist, mis ulatub Buhhaarast Usbekistanis Andaluusiani (Córdobani) Hispaanias. «See taassünd on meie kohus,» lisas Erdoğan. Seega astub Türgi president kõigi araabia ja Osmani valitsejate jälgedes, kes püüdsid laiendada islami võimuala. Hea seegi, et vähemalt see on selgeks saanud.
Tõlkinud Veiko Vihuri
