Sain täna hommikul telefonitsi teate, et Soome peaprokurör otsustas esitada mulle süüdistuse kolme erineva teo eest. Asjakohane dokument esitati Helsingi kohtule. Mind kahtlustatakse vaenu õhutamises inimrühma vastu minu kirjutatud ning 2004. a avaldatud pamfletis «Ta lõi nad meheks ja naiseks. Homoseksuaalsed suhted esitavad väljakutse kristlikule inimkäsitusele.» Selles süüdistatakse ka raamatu avaldanud Luther-Säätiö töötajat Juhana Pohjolat. Teiseks süüdistatakse mind 17.6.2019 avaldatud Twitteri, Instagrami ja Facebooki postituse pärast, milles vaidlustati kiriku osalemine [homoparaadi] Pride-sündmuses ning mille juures oli avaldatud foto Piibli tekstist, Kiri roomlastele 1:24–27. Kolmandaks süüdistatakse mind ütluste pärast Ruben Stilleri 19.12.2019 vestlussaates «Mida Jeesus arvas homodest?»
Otsus on üllatav, isegi ehmatav. Ma ei pea end süüdlaseks ühegi inimrühma ähvardamises, halvustamises või solvamises. Kõigil puhkudel on asi Piibli õpetuses abielust ja seksuaalsusest. Minu ütluste põhjal süüdistuste esitamise puhul on viimselt küsimus selles, kas Soomes saab väljendada ja avaldada Piiblil ja kristliku kiriku traditsioonilistel õpetustel põhinevat veendumust. Ma ei tea, et oleksin mingilgi moel halvustanud homoseksuaale, kelle inimväärikuse ja inimõiguste eest olen korduvalt sõna võtnud ning kaitsnud. Samas on Piibli õpetus selge – abielu on mehe ja naise vaheline liit ning homoseksuaalsuse praktiseerimine vastandub Jumala tahtele.
Apostel Pauluse õpetuste puhul pole tegemist pelgalt abielu kaitsmises mehe ja naise vahelise liiduna, vaid selles, kuidas pärib inimene igavese elu. Kui lükatakse tagasi Jumala sõna õpetus patust, tehakse sellega tühjaks kristliku usu tuum: Jeesuse ristiohver kõikide pattude lepitusena ning teena igavesse ellu.
Võimalik karistus vaenu õhutamise eest oleks kuni kaheaastane vangistus või rahatrahv. Aga kohtuotsusest veel suuremaks probleemiks osutuks tsensuurinõue: käsk kustutada sotsiaalmeediapostitused või kirjutiste avaldamiskeeld. Selle kohtuotsuse mittetäitmine tooks endaga kaasa korduva ja kasvava trahvi. Ühtlasi rajaks selline otsus teed sarnaste üllitiste keelamisele ning moodsate tuleriitade süütamiseks raamatute põletamiseks. Tuleb märkida, et nii minu pamfleti kui Ruben Stilleri raadiosaate puhul ei pidanud politsei eeluurimise alustamist isegi vajalikuks ega arvanud neis olevat midagi kuritegelikku. Politsei märkis oma otsuses: «Kui näiteks Piiblis esitatud arusaamu peetaks sellisena vastavaks vihaõhutamisele karistusseadustiku tähenduses, oleks ka Piiblite levitamine ja kättesaadavaks tegemine karistatav vihaõhutamisena.» Seega on küsimus eelkõige usu- ja sõnavabaduses.
Lähen kohtusse siiski julge ja rahuliku meelega, lootes sellele, et Soome on õigusriik, kus austatakse põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõigusi, sõna- ja usuvabadust. Kristlikule usule põhinev veendumus on enam kui isiklik arvamus. Kui varased kristlased jäid oma veendumustele kindlaks lõvikoopas, siis miks ei võiks mina teha seda kohtusaalis. Ma ei tagane oma kirjutatust ega palu vabandust apostel Pauluse õpetuste pärast. Olen valmis kaitsma sõna- ja usuvabadust nii kaua kui vaja.
Samuti julgustan ka teisi oma sõna- ja usuvabadust kaitsma. Peaprokuröri otsus näitab, et on aeg nende vabaduste eest välja astuda.
Viimaks märgin, et riigiprokurör on varem teatanud, et talle on nende juhtumite pärast saanud osaks kohatuid rünnakuid. Loodan, et talle ei saadeta isiklikult solvavaid sõnumeid.
Olen tänulik teie eestpalvete eest.
Päivi Räsäneni Facebooki-postitusest tõlkinud Illimar Toomet
