Ettekanne neitsi Maarja sündimise pühale pühendatud konverentsil EELK Märjamaa Maarja koguduse majas 11. septembril 2021.
Sissejuhatus
Käesolev ettekanne sai tõuke juubilar Illimar Toometi soovist rääkida neitsi Maarjast eesti luterlikes laulu- ja palveraamatutes. Kuna olen mingil määral tegelenud meie kiriku vanema vaimuliku kirjanduse uurimisega, siis jätsin kohe kõrvale palveraamatud. Põhjus on lihtne: eesti luterlikes palveraamatutes puuduvad Maarjaga seotud palved. Seevastu meie lauluraamatutes on Maarjal kindel koht. Käsitleda oleks saanud ka luterlikke katekismuseõpikuid ja jutluseraamatuid, ent piiratud aeg ja ruum võimaldab siinkohal keskenduda üksnes lauluraamatutele.
Ettekande alusmaterjalina kasutan kolme koraaliraamatut: 1721 ilmunud «Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat», mida on nimetatud ka «vanaks lauluraamatuks»[1] (VLR), 1899 ilmunud «Uus Lauluraamat» (ULR) ja 1991 ilmunud «Kiriku Laulu- ja Palveraamat» (KLPR), mis on Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus kasutusel tänase päevani. Niisiis hõlmab minu uurimus vaimulikke laule 270 aasta vältel.
Ettekandes püüan leida vastuseid järgmistele küsimustele. Millistes lauluraamatu osades avaldub neitsi Maarja isik ja miks just seal? Milline on Maarja tähendus ja osa nendes lauludes? Mil määral vastavad lauluraamatute Maarja-kajastused Uuele Testamendile? Milliseid ettepanekuid võiks teha EELK-s 2025. aastal valmivale uuele lauluraamatule seoses Maarja teemaga?
Neitsi Maarja ja luterlik usuõpetus
Enne kui asuda ettekande põhiteema juurde, tuleks lühidalt selgitada, kuidas suhtutakse neitsi Maarjasse luterlikus usuõpetuses üldiselt. Eriti oluliseks saab see võrreldes roomakatoliku ja õigeusu kiriku arusaamadega.
Martin Luther ja teised 16. sajandi usupuhastajad ei vaidlustanud kunagi vanakiriklikke dogmasid selle kohta, et Jeesus sündis neitsi Maarjast ning et Maarja on mitte üksnes inimese, vaid ka Jumala ema, Jumala sünnitaja. Luther uskus sedagi, et Maarja jäi neitsiks[2]. Kõige suurem erinevus roomakatoliku ja õigeusu kirikuga tuleb aga esile just Maarja austamise ja eriti tema poole palvetamise osas. Kuna reformaatorite hinnangul ei leidu Piiblis selget ja ühemõttelist alust (s.t usuks vajalikku tõotust) Maarja kui taevase eestkostja poole pöördumiseks, siis ei pidanud nad seda kristlasele siduvaks[3]. Samasugune hoiak laieneb kõikidele kiriku pühakutele, kelle seas neitsi Maarja on esimene. Luterlikes usutunnistuskirjades kirjeldatakse pühakute õiget austamist järgmiselt: a) tänades Jumalat pühakule osaks saanud armu eest, b) kinnitades oma usku pühaku eluteele mõeldes ning c) eeskujuks võttes ja jäljendades pühaku juures ilmsiks tulnud voorusi[4].
16. sajandi reformatsioonis esile tõusnud arusaamad Maarjast ja Maarja austamisest kujundasid kogu protestantliku kiriku usuõpetust. Selle mõju väljendub loomulikult ka luterlikus lauluvaramus, sest kirikulaulu pidasid usupuhastajad õigusega üheks mõjuvõimsamaks vahendiks kiriku õpetuse edasiandmisel.
Neitsi Maarja lauluraamatute teemaderingis
Maarja ja tema elus toimunud sündmused leiavad kajastamist advendi- ja jõuluaja lauludes, samuti maarjapäevade ja kolmainupüha lauludes ning liturgilises tänulaulus Te Deum. Kõige rohkem nimetatakse Maarjat advendi- ja jõuluaja koraalides: kolme raamatu peale kokku 23 laulus. Maarjapäevadest leiab käsitlemist küünlamaarjapäev ehk Jeesuse templisseviimise püha (1 laul), paastumaarjapäev ehk Maarja kuulutamise püha (2 laulu) ja heinamaarjapäev ehk Maarja külaskäigu püha Eliisabeti juurde (1 laul). Neile lisandub kolm koraali Maarja kiituslaulu ehk Magnificat´i ainetel. Kolmainupühal nimetatakse Maarjat kahes laulus. Niisiis leiab kolme erineva ajastu lauluraamatutest kokku 33 koraali, mis ühel või teisel viisil puudutavad neitsi Maarja isikut.
Neitsi Maarja tähendus ja osa lauludes
Kõikides lauluraamatutes leiduvate Maarja-laulude läbiv teema on Jumala inimeseks saamise ime ning Maarja astub neis kõigis üles kui Jumala Poja Jeesuse Kristuse ilmaletooja – Jumala ema. Oma põhiolemuselt on need laulud kristoloogilised, s.t nende keskmes on Jumala armutöö Jeesuses Kristuses. Maarja pole üheski koraalis peategelane, vaid alati üksnes Jumala tegude kaasosaline, võiks isegi öelda: Jumala tööriist või armuvahend inimkonna lunastamisel.
Advendi- ja jõululaule iseloomustab läbivalt harras imetlus sellest, et igavene Jumal, kõige Looja ja valitseja alandab ennast meie sarnaseks, loobub oma taevasest kirkusest ning saab kogu maailma sulaseks. Luterlikus usuõpetuses räägitakse Kristuse kahesugusest põlvest ehk seisusest. Esimest nimetatakse alanduse ja teist ülenduse põlveks. Esimese põlve kohta on kirjas järgmine õpetus. Millega algas Kristuse alanduse põlv? Tema sündis ilmale vaesest emast, halvas laudas ja sai käsu alla.[5] Näeme, et Jumala lihakssaamine neitsi Maarja kaudu on osa Jumala alandumisest, seega kuulub Maarja selle arusaama järgi just Jumala vaeseks ja väikseks saamise juurde.
Su päralt taevas on ja maa, nüüd siiski võõras majas sa;
sa oled ülem inglitest, nüüd imed ema rinnakest. Halleluuja. ULR 128:6
Nii Jumal ennast alandab, et Looja ise lapseks saab,
ei naise ihu põlga Ta, et inimeseks sündida. KLPR 8:4
Kes suurem on kui ilmamaa, Maarja süles magab Ta.
See on nüüd laps, kes ilma peal kõik asjad peab veel üleval. Kürieleis. KLPR 9:3
Jumala lihakssaamise kõrval leiab sagedast nimetamist ja ka imetlust Jeesuse neitsist sündimise saladus. Tõsi, kuigi neitsist sündimise tõsiasi kordub mitmetes lauludes, ei seletata selle vajadust ja mõtet lahti. Jääb vaid teadmine, et Jeesus tuli ilmale üleloomulikul viisil.
Se neitsist käima peale sai, ja siiski puhtaks neitsiks jäi,
Ta ellas puhta ello töös, et Jummal oli temma sees. VLR 4:3
Ta emma oli neitsike, neitsike,
tõi meheta last ilmale, ilmale. Halle-Halleluja! VLR 22:8
Imeviisil tõesti tulid sina ilmale,
saadud Püha Vaimu väest, mitte mehe tahtmisest. ULR 122:2
Maarjast kõnelevaid laule uurides on huvitav tähele panna, milliseid nimetusi tema kohta kasutatakse. Maarjat kutsutakse «puhtaks neitsiks», «pühaks neitsiks», «kauniks neitsiks» ja hellitlevalt «neitsikeseks», aga ka «pühaks emaks» ja «puhtaks emaks».
Lauluraamatute neitsi Maarja ja Uus Testament
Uues Testamendis räägitakse Jeesuse emast Maarjast peamiselt neljas evangeeliumis ja Apostlite tegude raamatus, mis on teadupärast Luuka evangeeliumi jätk. Kõige rohkem teavet Maarja kohta annavad Jeesuse sünniga seotud jutustused (Mt 1–2; Lk 1–2). Eriliselt paistavad silma veel kaheteistkümne aastase Jeesuse kaotsiminek Jeruusalemmas (Lk 2:39–52), Kaana pulma sündmus (Jh 2:1–11), Maarja Jeesuse risti all (Jh 19:26–27) ning Maarja apostlite keskel Püha Vaimu väljavalamise ootuses (Ap 1:13–14).
Ühelt poolt võiks öelda, et meie luterlike lauluraamatute Maarja-kajastused vastavad proportsionaalselt Uuele Testamendile. Nii nagu Uues Testamendis leiame Maarja eelkõige Jeesuse sünniga seotud lugudest, nii leiame Maarja ka koraaliraamatust peamiselt advendi- ja jõululaulude keskelt.
Samas tuleb nentida, et mitmed Uue Testamendi jaoks olulised aspektid Maarja elust jäävad praegustes lauluraamatutest käsitlemata. Piirdutakse teadmisega, et Maarja osales armuvahendina Jumala inimesekssaamise imes, tuues neitsina ilmale Jumala Poja Jeesuse Kristuse. Seejuures jääb aga täiesti tähelepanuta Maarja kuulekus, millega ta võttis vastu teate oma jumalikust ülesandest: Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi! (Lk 1:38). Teise vaimulikult rikkaliku ainesena võiks esile tuua Maarja ustavuse Jeesusega seotud kuulutuste meelespidamisel ja nende üle mõtisklemisel. Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames (Lk 2:19, 51). Kolmanda suure näitena olgu toodud Kaana pulma lugu, kus Maarja poolt kõlasid kristlikus maailmas laialt tuntud sõnad: Mida iganes tema [Jeesus] teile ütleb, seda tehke! (Jh 2:5).
Need näited osutavad tõsiasjale, et meie senises luterlikus lauluvaras on mingisugusel põhjusel jäetud kasutamata see, mida Piibel selgesõnaliselt Maarjaga seoses tähtsaks peab ja meilegi pakub. Pole kahtlust, et näitena toodud lood ja kirjakohad on piisavalt kaalukad ja ka sisukad, et nende põhjal rikastada luterliku lauluvara Maarja-teemat. Ühtlasi oleks see aus luterlaste ja ka teiste protestantide jaoks väga olulise põhimõtte suhtes: Sola Scriptura ehk «üksnes pühakiri!» Vastasel korral võib juhtuda nii, nagu tõendab alltoodud pilt nelipüha laululehelt. Tähelepanelik vaataja märkab, et kaheteistkümne apostli hulgast on välja jäetud Maarja, kuigi Ap 1:13-14 räägib selgelt tema kohalolust, samuti kinnitab seda vanakiriklik ikonograafia.
Lisaks eelnevale annavad ülaltoodud kirjakohad võimaluse käsitleda neitsi Maarjat kui iga kristlase eeskuju, kellele mõeldes võime tänada Jumalat talle osaks saanud armu eest, kinnitada koos Maarjaga oma usku ning püüelda nende vooruste poole, mis ilmnesid Maarja elus alandlikkuse, kuulekuse ja ustavuse näol. Selline lähenemine Maarjale oleks täielikus kooskõlas luterliku pühakirjatõlgendusega ega seaks kuidagi ohtu üksnes Kristusele kuuluvat au inimkonna lunastamise eest.
Ettepanek
Käesoleva ettekande lõpetuseks kutsun üles EELK uue lauluraamatu koostajaid kaaluma võimalusi luua uusi ja Piibliga senisest paremini kooskõlas olevaid koraale neitsi Maarjast. Usun, et need aitaksid veidigi vähendada seda oikumeenilist lõhet, mida põhjustavad eriarusaamad neitsi Maarja asutamisest protestantlike ning roomakatoliku ja õigeusu kiriku vahel. Ja mis kõige tähtsam: need uued laulud aitaksid veel paremini meie vaimulikus lauluvaramus esile tuua Jumala Sõna ammendamatuid rikkusi.
[1] Uus Lauluraamat. 1958, lk V.
[2] Hiob, Arne. «Neitsi Maarja ja luterlik teoloogia» (kogumikus «Kultuurisillad Läänemere-äärses kultuuriruumis»). 2011, kl 216-217.
[3] Me teame ka, et lootus tuleb panna Kristuse eestkostele, sest ainult selle kohta on olemas Jumala tõotus. Luterlikud usutunnistuskirjad. 2014, lk 141.
[4] Luterlikud usutunnistuskirjad. 2014, lk 139.
[5] Õndsa Lutheri Wäike Katekismus seletustega. 1939, lk 86.
