Uskuge või mitte, kuid kõigi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kodumaiste piiskoppide (v.a Johan Kõpp ja Jaan Kiivit sen., kes jäid olude sunnil ametisse pühitsemata) katkematu pühitsusliin läheb tagasi 15. ja 16. sajandi renessansspaavstideni. Kõne all on Martin Lutheri vande alla pannud paavst Leo X otsene eelkäija Julius II ja tema onu paavst Sixtus IV.

Kardinal Guillaume d'Estouteville’i pühitsusliin

Olgu kõigepealt märgitud, et valdava osa (95%) tänapäeva roomakatoliku piiskoppide pühitsusliin ulatub 16. sajandisse kardinal Scipione Rebibani. Pole teada, kes pühitses Rebiba piiskopiks, kuid see juhtus 14. mail 1541. aastal. Ka paavst Franciscus ja emeriitpaavst Benedictus (XVI) kuuluvad sellesse liini. Loomulikult ei katke pühitsuste ahel 16. sajandil, vaid kulgeb läbi aja kuni apostliteni; lihtsalt enamik tänapäevased liine saab ajas tagasi minnes kokku Scipione Rebiba juures.

Kardinal Rebiba liini kõrval eksisteerib ka kardinal Guillaume d'Estouteville’i liin. Tänapäeval esindab seda öeldavasti vähem kui poolsada roomakatoliku piiskoppi – kuid nagu kohe näeme, kuulub sellesse liini ka Rootsi, Soome, Eesti ja Läti luterlik episkopaat.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskoppidest rääkides (s.o alates aastast 1921) tuleb nimetada kahte olulist asja. Kõik Eestist Rootsi ulatuvad erinevad pühitsused jõuavad välja 1864. aastal pühitsetud Anton Niklas Sundbergini (hilisem Uppsala peapiiskop), kellest alates moodustub ühtne liin, mis läheb tagasi paavstide Julius II, Sixtus IV ja kardinal d'Estouteville’ini.

Nn Soome kõrvalharu saab alguse Uppsala peapiiskop Erling Eidemi osalemisega Tampere piiskop Aleksi Lehtoneni (hilisem Turu peapiiskop) ametisse pühitsemisel 1934. Sellega taastati Soome luterlikus kirikus vahepeal katkenud piiskoplik järjepidevus. Alates 1968. aastast kuni 1994. aastani oli EELK peapiiskoppide peamiseks pühitsejaks mõni Soome luterliku kiriku piiskop, tavaliselt Turu peapiiskop.

Roomast Västeråsi kaudu Uppsalasse

Aga kuidas ikkagi jõuab Rootsi piiskoppide pühitsusliin Itaaliasse? Nimelt 1. mail 1524 pühitses Pesaro piiskop Paris de Grassis (Paride de' Grassi, paavstide Julius II ja Leo X tseremooniameister) Roomas Västeråsi piiskopiks Peder Månssoni (Petrus Magni, vt siit).  

Paris de Grassise oli 1513. aastal piiskopiks pühitsenud kardinal Achille Grassi (Bologna), kes sai 1506. aastal pühitsuse paavst Julius II-lt (Giuliano della Rovere). Viimase pühitses 1481 piiskopiks tema onu, paavst Sixtus IV (Francesco della Rovere), kes sai 1471 pühitsuse omakorda ülal mainitud kardinal Guillaume d'Estouteville’ilt.

Tuleme nüüd Itaaliast tagasi Rootsi. 22. septembril 1531 pühitses eelnimetatud Peder Månsson ehk Petrus Magni Uppsala peapiiskopiks Laurentius Petri Nericiuse (Lars Persson). See sündis kuningas Gustav Vasa nõudel, kuid katoliikliku rituaali kohaselt. Laurentius Petri oli Rootsi Kiriku esikarjane üle 40 aasta. Seega ulatuvad temani ja Petrus Magnini kõik hilisemate Rootsi luterlike piiskoppide pühitsused.

Olgu märgitud, et siin esitatud luterlike piiskopipühitsuste kett näitab eelkõige piiskopiameti ajaloolist järjepidevust. Roomakatoliku kirik ei ole ametlikult tunnustanud apostlikku suktsessiooni Rootsi ja teiste Põhjamaade luteri kirikute piiskoppide juures. Luterlased säilitasid küll piiskoplikud pühitsused, ent on erinevalt tõlgendanud nii apostliku suktsessiooni mõistet kui paavsti primaadi tähendust. Samas on luterlased näinud piiskopiametis kõrgeimat karjaseametit kirikus (vt Augbsurgi usutunnistust).

Kui katoliiklased peavad kehtiva pühitsuse üheks tingimuseks õiget intentsiooni ning kanooniliseks pühitsuseks on vaja ka paavsti heakskiit, siis luterlased on rõhutanud õige doktriini suktsessiooni. Nii on märgitud luterlaste ja anglikaanide koostatud Porvoo ühisavaldusse: «Ajaloolise episkopaalse suktsessiooni märgi kasutamine ei taga veel iseenesest kiriku ustavust apostliku usu, elu ja missiooni iga aspekti osas.»

EELK piiskoppide suktsessioon

Esitagem nüüd EELK esimese piiskopi Jakob Kuke pühitsusliini (isikunimele järgneb piiskopkonna nimi ning piiskopiks pühitsemise aasta):

Piiskop Jakob Kukk 1921 < Nathan Söderblom (Uppsala) 1914 < Gottfrid Billing (Lund) 1884 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 < Henrik Reuterdahl (Uppsala) 1855 < Hans Olof Holmström (Uppsala) 1839 < Johan Olof Wallin (Uppsala) 1824 < Carl von Rosenstein (Uppsala) 1809 < Jacob Axelsson Lindblom (Uppsala) 1787 < Uno von Troil (Uppsala) 1773 < Carl Fredrik Mennander (Uppsala) 1757 < Henrik Benzelius (Uppsala) 1740 < Johannes Steuchius (Uppsala) 1730 < Mathias Steuchius (Uppsala) 1695 < Olof Svebilius (Uppsala) 1678 < Johan Baazius jun. (Uppsala) 1668 < Lars Stigzelius (Uppsala) 1670 < Samuel Enander (Linköping) 1655 < Johannes Canuti Lenaeus (Uppsala) 1647 < Jonas Magni Wexionensis (Skara) 1631 < Laurentius Paulinus Gothus (Uppsala) 1608 < Olaus Martini (Olof Mårtensson, Uppsala) 1601 < Petrus Kenicius (Uppsala) 1595 < Abraham Angermannus (Abraham Andersson, Uppsala) 1594 < Petrus Benedicti Oelandus (Linköping) 1583 < Andreas Laurentii Björnram (Uppsala) 1577 < Laurentius Petri Gothus (Uppsala) 1575 < Jacob Johannis (Skara) 1569 (+ Paulus Juusten (Viiburi) 1554 < Botvid Sunesson (Strängnäs) 1536) < Laurentius Petri Nericius (Uppsala) 1531 < Peder Månsson (Petrus Magni, Västerås) 1524 < Paris de Grassis (Paride de' Grassi, Pesaro piiskop, paavstide Julius II ja Leo X tseremooniameister) 1513 < kardinal Achille Grassi (Bologna) 1506 < paavst Julius II (Giuliano della Rovere) 1481 < paavst Sixtus IV (Francesco della Rovere) 1471 < kardinal Guillaume d'Estouteville.

Edasises on esitatud järgmiste EELK piiskoppide ja peapiiskoppide pühitsusliinid (kuni Uppsala peapiiskopi Anton Niklas Sundbergini, kellest edasi jätkub loetelu juba ülal kirjeldatud kujul).

Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Peapiiskop Alfred Tooming 1968 < Martti Simojoki 1951 (Turu) < Eelis Gulin (Tampere) 1945 < Aleksi Lehtonen (Turu) 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Peapiiskop Edgar Hark 1978 < Mikko Juva (Turu) 1978 < Martti Simojoki 1951 (Turu) < Eelis Gulin (Tampere) 1945 < Aleksi Lehtonen (Turu) 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Peapiiskop Kuno Pajula 1987 < John Vikström (Turu) 1970 < Martti Simojoki (Turu) 1951 < Eelis Gulin (Tampere) 1945 < Aleksi Lehtonen (Turu) 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Piiskop Einar Soone 1992 < Kuno Pajula 1987 < John Vikström (Turu) 1970 < Martti Simojoki (Turu) 1951 < Eelis Gulin (Tampere) 1945 < Aleksi Lehtonen (Turu) 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Märkus. Piiskop Einar Soone pühitsemisel assisteeris Lars-Göran Lönnermark (Skara) 1989 < Bertil Werkström (Uppsala) 1975 < Olof Sundby (Uppsala) 1970 < Ruben Josefson (Uppsala) 1959 < Gunnar Hultgren (Uppsala) 1948 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 etc.

Peapiiskop Jaan Kiivit jun. 1994 < Yrjö Sariola (Lapua) < Martti Simojoki (Turu) 1951 < Eelis Gulin (Tampere) 1945 < Aleksi Lehtonen (Turu) 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Märkus. Jaan Kiiviti ametisse pühitsemisel assisteeris ka Henrik Svenungsson (Stockholm) 1988 < Bertil Werkström (Uppsala) 1975 < Olof Sundby (Uppsala) 1970 < Ruben Josefson (Uppsala) 1959 < Gunnar Hultgren (Uppsala) 1948 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 etc.

Peapiiskop Andres Põder 2005 < Jaan Kiivit 1994 < Yrjö Sariola (Lapua) < Martti Simojoki (Turu) 1951 < Eelis Gulin (Tampere) 1945 < Aleksi Lehtonen (Turu) 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Märkus. Assisteerisid Karl Gustav Hammar (Uppsala peapiiskop), Jukka Paarma (Turu peapiiskop), Janis Vanags (Läti ELK peapiiskop), Udo Petersoo (E.E.L.K. peapiiskop), Kenneth Stevenson (Portsmouthi piiskop, Inglismaa Kirik) jt.

Peapiiskop Urmas Viilma 2015 < Einar Soone 1992 (samuti Andres Põder 2005 < Jaan Kiivit 1994 jne) < Kuno Pajula 1987 < John Vikström (Turu) 1970 < Martti Simojoki (Turu) 1951 < Eelis Gulin (Tampere) 1945 < Aleksi Lehtonen (Turu) 1934 < Erling Eidem (Uppsala) 1932 < Olof Bergquist (Luleå) 1904 < Martin Johansson (Härnösand) 1888 < Anton Niklas Sundberg (Uppsala) 1864 etc.

Märkus. Assisteerisid peapiiskop emeeritus Andres Põder, Välis-Eesti piiskop Andres Taul, Jordaania ja Püha Maa luterliku kiriku piiskop Munib Younan (Luterliku Maailmaliidu president), Iirimaa Dublini provintsi peapiiskop Michael Jackson (Porvoo Osaduse anglikaani esindaja) jt.

Piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhametsa pühitses 2015. aastal ametisse Urmas Viilma, assisteeris peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Lõpetuseks. Alates Einar Soone piiskopiks pühitsemisest aastal 1992 on nii tema kui EELK peapiiskoppide ametisse pühitsemisest osa võtnud ka mõni anglikaanikiriku piiskop; seda näeb ette ka 1996. aastal alla kirjutatud Porvoo deklaratsioon («Me kohustume … kutsuma üksteise piiskoppe tavapäraselt osa võtma käte pealepanemisest piiskoppide ordineerimisel märgina kiriku ühtsusest ja järjepidevusest»). Anglikaani piiskopipühitsuste küsimus ei ole aga käesoleva artikli teema.