Rahvas ütles: «See oleks meile teotavaks, kui meie Jehoova maha jätaksime, et meie teisi jumalaid teeniksime. Sest Jehoova, meie Jumal, on see, kes meid hoidnud kõige tee peal.»
Ja Joosua ütles rahva vastu: «Teie olete tunnistusmehed iseeneste vastu, et teie olete enestele ära valitsenud Jehoova, teda teenida.»
Ja nemad ütlesid: «Tunnistusmehed oleme!»
«Saatke siis ära võõrad jumalad, mis teie seas on, ja pöörake oma süda Jehoova poole.»
Ja rahvas ütles Joosua vastu: «Meie tahame Jehoovat, oma Jumalat teenida ja tema sõna kuulda.»
Ja Joosua ütles kõige rahva vastu: «Vaata, seesinane kivi peab meie vahel tunnistuseks olema, et teie vahest ei võta oma Jumalat ära salata.»
Joosua raamatu 24. peatükist.
1.
Mida siis õieti meie tahame olla? Kes Sina õieti tahad olla?
Kristlane või pagan?
Elavat Jumalat teenida või teisi, tundmatuid, mineviku, paganaaja või moodsaid ebajumalaid orjata?
Kui Sina tõsiselt oma ja oma laste peale mõtlema jääd, oma elu, saatuse, surma üle süvened, siis ei usu mina mitte, et Sina läheksid uisapäisa tormates edasi ja ütleksid: hea küll, ma kummardan väärjumalaid!
Ei! Ma olen kindel, et Sina liigutatud südamega tänad, et Sina enam oled kui loom ja võid ning tohid sellega palveühenduses olla, kes on Esimene ja Viimne ja Elav, et Sinule elav Jumal on päikeseks ja kilbiks Kristuse läbi, et Sina kristlane oled.
2.
Kristlane olla ei saa üksi. Kristus on seal, kus inimesed sünnitavad osaduse Kristuses, Kristuse koguduse.
Kristlane olla tähendab: olla kiriklane, kiriku liige. See on enam, kui olla mõne ükstaspuhas millise ühingu või kogu liige. Siin, kirikus, otsustub Sinu igavene elukäik ja saatus.
Eesti rahvas peaaegu tervikuna on evangeeliumi-luteri kirikuga läinud. Siin on kirik, mis evangeeliumi Kristusest puhtasti ja selgesti kõigile kättesaadavaks teeb.
Evangeeliumi kiriku uksed on lahti igaleühele armu kuulmiseks ja vastu võtmiseks.
3.
Joosua ja Iisraeli rahvas ütlesid kord otsustaval silmapilgul: meie läheme Jumalaga, sest tema on meid hoidnud, saatnud; olgu meile teotuseks, kui meie Jehoova maha jätaksime ja teisi jumalaid teeniksime.
Nad aga ei ütelnud ainult seda, vaid nad olid valmis seda ka kinnitama.
Mil teel?
Oma tunnistusega! Nad ütlesid: «Tunnistusmehed oleme meie!» Kas oleme meie oma sõna pidanud? Oleme meie selles mõttes mehed? Oleme lubaduse annud, siis peame ka! Tahame Kristusega minna, siis pidagem ka seda ses mõttes, et meie kirikuga läheme, tema peale mõtleme, tema eest palvetame, tema eest seisame.
Aga enam veel.
Joosua võttis kivi ja pani tunnistusmärgiks. See oli suur seal kohal ja sel ajal kallis mälestusmärk.
Sinu kivi, meie kivi on meie igaühe kindel iga-aastane liikmemaks oma kogudusele ja kirikule otsekoheste kõige tarvilikkumate kulude katteks.
On see õige?
Igataht kaugelt vähem, kui selle kivi hind! Kaugelt vähem, kui see, mida Sina ühel päeval kulutad kõiksuguste asjade peale. Pane igapäev ainult ½ senti tunnistuskivi ehitamiseks, ja Sinu tunnistuskivi on seal, paistab silma ja kõneleb Sinu mehisest, kindlast otsustavast mõttest.
4.
Muidu, kui meil niisugust tunnistuskivi pole, on meie sõnad elava Jumala teenimisest kerged haganad, mida väiksemgi tuul laiali ajab ja meie teenime endist viisi teisi võõraid jumalaid ja meie oleme kaugel elavast Issandast.
Nii siis: ärka üles, Eesti rahvas! Kõigepealt, kes Sina kiriklik osa tahad olla ja Jumalat teenida, kes Sind, Sinu isamaad, Sinu kodu ja põldu, Sinu lapsi ja peret on hoidnud, ärka üles ja ütle mehiselt-kindlasti, kinnitades seda ütelust «tunnistuskiviga»:
«Meie tahame Jehoovat, oma Jumalat teenida ja tema sõna kuulda!»
Tallinn Toom, 1934. a. Kristuse tulemise pühade ajal.
H. B. Rahamägi, Eesti Evang.-Luteri usu kiriku piiskop
(Miks olen mina Eesti Evangeeliumi Luteri usu kiriku liige? Ainetel H. Rebane, Kirbla koguduse õpetaja. Pilistvere koguduse kirjastus 1934)
