Meie Kirik palus tuntud Ameerika õigeusuvaimulikul, Ameerika Ortodoksi Kiriku ülempreestril Thomas Sorokal avaldada talle kättesaadava info põhjal arvamust Moskva patriarhaadiga kanoonilistes sidemetes oleva Eesti Õigeusu Kiriku ümber toimuva kohta. Meie Kiriku toimetus mingeid omapoolseid suuniseid ei andnud. Ülempreester Soroka kommentaar oli selline:

Eesti parlamendi menetluses olev seadusemuudatus, millega sisuliselt likvideeritaks Moskva Patriarhaadiga kanoonilises sidemes olev Eesti Õigeusu Kirik, on solvav enamuse Eesti õigeusklike kristlaste tunnete suhtes, suurendab pingeid kogu regioonis ajal, mil silmapiiril on rahumeelne lahendus Ukraina sõjale, ning vastandub usuvabadust austava ühiskonna demokraatlikele põhimõtetele.

Eestis tegutsevad õigeusu kirikud on eesti rahva rikkaliku ajaloo lahutamatu osa. Kahjuks katkes bolševistliku revolutsiooni ajal ühendus Venemaa õigeusklikega, kes pidid nõukogude võimu surve all kannatama kohutavat tagakiusamist ja andma veretunnistust. Need sündmused külvasid õigeusklike seas üle kogu maailma palju segadust, tõid endaga kaasa muudatusi kirikute juhtimisel ja enesekorralduses, vahel ka paralleelsete jurisdiktsioonide loomist, mis samamoodi, nagu paljudes lääneriikides, on kujunenud valusaks reaalsuseks ka tänapäeva Eestis.

Moskva Patriarhaadiga kanoonilistes sidemetes olev Eesti Õigeusu Kirik kujutab endast jätkuvalt suurimat õigeusu jurisdiktsiooni Eestis, omades kiriklikku autonoomiat ning olles elujõuline ja tunnustatud kogu maailma õigeusu kirikute poolt. Õigeusklikud palvetavad regulaarselt oma kodumaa valitsuse eest, keda nad on kohustatud au sees pidama. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku põlustamine seaks kahtluse alla eesti õigeusklike usulised motiivid, kes lihtsalt tahavad teenida Jumalat vastavalt iidsetele õigeusu traditsioonidele ja arusaamadele. Kiriku juhtkond on ülima selgusega väljendanud, et nad ei toeta Venemaa agressiooni Ukrainas. Seepärast, kui Eesti võimud põlustavad Moskva Patriarhaadiga kanoonilistes sidemetes oleva Eesti Õigeusu Kiriku, teevad nad seda ilma ühegi tõendita selle kohta, et selle kiriku usklikud kujutaksid endast otsest ohtu Eesti ühiskonnale ja julgeolekule.

Mida aga taolise hoolimatu otsusega kindlasti saavutatakse, see on lõhede suurendamine rahuarmastavate inimeste vahel. Eesti valitsusjuhid, kes seda seadusemuudatust toetavad, omistades õigeusklikele poliitilisi motiive, mida tegelikult ei ole olemas, suurendavad seeläbi ka lõhet erinevate õigeusu jurisdiktsioonide vahel (täpselt samamoodi, nagu Ukraina valitsuse tegutsemine on teinud Ukrainas), tegemata samal ajal vähimatki selleks, et luua rahu sõdivate naabrite vahel, kes jagavad ühte ja sama ortodoksset usku.

Praegu, mil Ameerika Ühendriikide valitsus töötab selle nimel, et teha rahumeelne lõpp traagilisele sõjale, milles sajad tuhanded sõdurid ja tsiviilisikud on jätnud oma elu, saanud haavata või kaotanud oma kodud, võiks Eesti neile püüdlustele kaasa aidata, taotledes rahu erinevate riikide ja rahvaste vahel ning vastastikust kasu toovaid suhteid nendega, keda liiga lihtsakäeliselt vaenlastena kõrvale lükatakse. Moskva Patriarhaadiga kanoonilistes sidemetes oleva Eesti Õigeusu Kiriku häbimärgistamine ohuna Eesti ühiskonnale põlistab ühiskonna lõhestatust, mida selle asemel tuleks püüda hoopis ületada.

Ja viimaks: riigid, mis austavad elementaarseid põhimõtteid nagu usuvabadus, peaksid mõistma, et õigus järgida oma südametunnistust ja praktiseerida oma usku on absoluutne ja puutumatu. Usulised veendumused ja kiriklik jurisdiktsioon ei kujuta endast ohtu riigi julgeolekule. Kahtlemata peab iga Eesti kodanik vastutama kõigi rahu ja ühiskondlikku stabiilsust ohustavate tegude eest, ja nii kannavad ka õigeusklikud vastutust Eesti valitsuse ees, olles kohustatud austama nende autoriteeti, mis tuleneb Jumalalt endalt (Rm 13). Samal ajal peab aga Eesti valitsus mitte ainult respekteerima, vaid kaitsma nende õigust koonduda ja teenida Jumalat vastavalt nende südametunnistusele, sealhulgas Moskva Patriarhaadiga kanoonilistes sidemetes oleva Eesti Õigeusu Kiriku liikmetena. Selle kiriku põlustamine on solvav südametunnistust omavatele kodanikele ning provotseerib pingete kasvamist riikide, rahvaste ja rahvusgruppide vahel, rikkudes rängalt vaba ühiskonna aluseks olevaid põhimõtteid.

Inglise keelest tõlkinud Enn Auksmann