Sjællandi Torslunde kiriku altaripaneelil (antependium) on kujutatud luterlikku jumalateenistust kõigest mõnikümmend aastat pärast reformatsiooni jõudmist Taani kuningriiki. Tänaseks Kopenhaagenis asuvasse rahvusmuuseumi viidud originaalpaneelil või -frontaalil on ladinakeelne tekst: «Hæc tabvla adornata fvit consilio Ioannis Iacobi pastoris hvivs ecclesiæ anno dni 1561» («See tahvel kaunistati selle kiriku pastori Johannes Jacobseni soovitusel Issanda aastal 1561»).
Huvitav ajalooline tõik on, et 16.–17. sajandil, mil Saaremaa üle valitses Taani kroon, kuulus Eesti suurim saar formaalselt sama Sjællandi piiskopkonna (Sjællands Stift) alla, mille osaks oli ka Torslunde kogudus.
Millest aga kõneleb Torslunde altaripaneel? Sellele maalitud pilt toob esile evangeelse-luterliku arusaama kirikust ja jumalateenistusest:
«Kirikuruum on arhitektuuriliselt kujundatud ühtseks tervikuks, kus altar paikneb kesksel kohal, tõstes esile nii armuvahendid kui ka koguduse.
Keskel on Kristuse ristikannatus, esiplaanil on armuvahendid – jutlus, ristimine ja armulaud –, mille kaudu Kristuse lunastustöö jõuab inimeseni. Ristimisnõu on viidud kirikuukse juurest kooriruumi, preestri tegevus aga altarist kantslisse ning armuvahendite jagamine koguduse keskele.
Ristimises rõhutatakse nähtavat elementi – vett –, samas kui tähelepanelikult kuulavad ristivanemad toovad esile Sõna ja õpetuse. Armulaua jagamisega mõlemal kujul (nii leiva kui veini näol) asetatakse rõhk Kristuse ohvrile pattude andeksandmiseks, samuti usklike osadusele Kristusega, jumalateenimisele ja tänule. Samamoodi osutab Jumala sõna kuulutamine lepitusele, mille Kristus saavutas oma surmaga ristil.
Jumalateenistuse muutumisest tunnistab see silmapaistev koht, mis on altarimaalil antud palvele kogunenud kogudusele. Jutlustaja kannab õpetlase talaari; evangeeliumipoolel leiba jagav preester kannab kaasulat; kaks ülejäänud vaimulikku kannavad musta kuue peal koorirüüd.
Luterlus võttis üle keskaegse kirikuruumi, tehes üksnes selliseid muudatusi, mis olid vajalikud, et kohandada kirik evangeelse jumalateenistuse vajadustele; eemaldati kõrvalaltarid, pühakute kujutised ja kõik muu, mis oli vastuolus Jumala Sõnaga.»
Torben Christensen, Sven Göransson. Kirkkohistoria 2. Tapiola, 1974, lk 170.
