Kui sa teaksid, et sünnid kusagil maailmas naisena, millise riigi sa selleks valiksid? Tõenäoliselt lääneriigi, mille kultuuri on aastasadu kujundanud kristlus.
See pole juhus. See on kristliku loomisusu tagajärg, mille kohaselt mees ja naine luuakse jumalanäolisena. Naine ei ole loomise kõrvalsaadus ega mehe omand ega ka sigimise paratamatus. Tema väärtus rajaneb sellel, et ta on samamoodi Jumala pilt nagu meeski.
Antiigis oli taoline arusaam revolutsiooniline. Kreeka mütoloogias peeti naist mehele karistuseks. Aristoteles pidas naist puudeliseks meheks. Rooma õiguses oli pereisal pea piiramatu võim. Truudust nõuti üksnes naiselt, mehe puhul olid lubatavad erandid.
Apostel Pauluse õpetus tema Esimeses kirjas korintlastele on murranguline: «Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid tema mehel, ja samuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid tema naisel.» Rooma mees võis arvata, et naine kuulub talle. Paulus ütles, et mees kuulus ka naisele. Sümmeetria on täielik. Abielu on vastastikune liit.
Taoline usk ei jäänud pelgalt teooriaks. Varajased kristlased võtsid oma kodudesse hüljatud tüdruklapsi. Kristlikus maailmas kadusid mitmikabielud. Leskede ja orbude eest hoolitsemisest sai kohustus. Lugeda oskasid ka naised, sest oli vaja lugeda Piiblit. Naised tõusid kloostrite, haigete hoolekande ja diakoonia kaudu ühiskonnategelasteks.
Kiriku ajalugu pole laitmatu, sest kõik inimesed on patused. Kristlikku õpetust pole mitte alati tõeks elatud. Just meie patususe tõttu on Piibli õpetus mehelikkusest ja naiselikkusest oluline ka praegusel ajal.
Kristlikust usust loobumisel on selle asemele astuvad alternatiivid naise seisukohalt üha viletsamad. Islamis on perekonna ülesehitus hierarhiline. Mees tohib võtta endale mitu naist. Pärandit jagatakse ebavõrdselt. Mehe ja naise õigus abielu lahutamiseks ei ole võrdne. Kõige teravam näide sellest on Afganistan.
Teine äärmus on lääne radikaalne individualism, milles sugu on lahutatud loomisest. Kui kes iganes võib olla naine, kaotab naiselikkus oma tähenduse. Abielu peetakse lepinguks, mille võib lõpetada. Abordiga tapetakse ka tüdrukuid. Pornograafiline kultuur teeb naise kehast kulumaterjali.
Kristlik inimkäsitus tõrjub mõlemat arusaama. See ei rõhu naist ega tee soost ka vahetatavat identiteeti. See hoiab kinni loomisest ja vastutusest ning selle raames teostub ühtsus erinevuses.
Päästelugu läheb veelgi kaugemale. Ehkki naine luuakse mehest, tehakse uus Aadam üksnes naisest. Kui Jumal saab inimeseks, siis ei ole mehel selles mingit bioloogilist rolli. Päästeloos pole naisel täita mitte kõrvalosa, vaid ta on värav, kelle kaudu me kõik saame pääste osaliseks. Naisel on ainukordne ja asendamatu ülesanne.
Naise kõrge positsioon ei ole ajaloolise arengu paratamatus. See on teatud teoloogia ja inimkäsituse tagajärg.
Tõlkinud Illimar Toomet
Avaldatakse ajalehe Uusi Tie loal
