Luuka 6:27–38
Kiidetud olgu Jeesus Kristus!
Küllap on vajalik ikka ja jälle endilt küsida, kuidas peame suhtuma neisse, kes meid neavad, vihkavad ja kohtlevad meid halvasti? Kuidas suudame armastada oma vaenlast selles langenud ja kurjas maailmas? Tänane evangeelium aitab meil leida vastused neile küsimustele. Jeesus käsitleb oma mäejutluses jumalariigi saladusi. Tänane sõnum õpetab meid , kuidas peame kristlastena kohtlema teisi inimesi. Jeesuse jutlus käsitleb teemat, mis jookseb läbi kogu Luuka evangeeliumi: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.” Kui Jeesus ütleb, et peame armastama oma vaenlasi, siis ei tähenda see seda, et inimesed tunneksid üksteisest rõõmu ja maailmas oleks õnnelik elu. Jeesuse eesmärgiks on tuua patuste maailm elu juurde, mis on leitav Jumala Pojas nii nüüd kui ka pärast meie ihulist surma.
Jeesus kasutab võimalust kummutada variseride ja kirjatundjate väärtõlgendused Jumal seaduste kohta. Matteuse evangeeliumis Jeesus ütleb: “Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.” Moosese kolmanda raamatu järgi teadsid juudid väga hästi, et nad peavad oma rahvast armastama. Seadus ütleb: “Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta omas ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand!” (3Ms 19:18) Samas tundsid variserid ka Taaveti viiendat laulu, kus öeldakse: “Sest Sina ei ole Jumal, kellel on hea meel õelusest; paha ei või olla sinu külaliseks. Hoopleja ei astu Su silma ette, sa vihkad kõiki, kes nurjatust teevad.” Variserid kasutasid neid ja teisi sarnaseid salme oma arvamuse tõestuseks, et juutidel on õigus siin koos Jumalaga vihata oma rahva patuseid ja ümberkaudseid paganrahvaid. Näiteks Qumranist leitud nn Surnumere kirjarullides, mis olid kasutusel Jeesuse kaasaegsete esseenide poolt, on öeldud, et juudid peavad armastama valguse lapsi ja vihkama pimeduse lapsi. Kui mõelda Jeesuse ja Tema jüngrite saatusele, siis võib öelda, et variseride jaoks tähendas sõna vihkamine sünonüümi sõnale mõrv.
Ma imestan, kuidas küll juudid Jeesuse päevil suutsid elada, sest neid, keda vihata tuli, oli oi kui palju. Kõige rohkem vihati roomlasi. Neid jälestasid kõik juudid alates ülempreestrist kuni kerjuseni. Kuid mitte ainult paganad ei olnud vihkamise objektiks, vaid enese õigust taga ajavad juudid vihkasid ka neid oma rahva poegi, kes nende arvates ei olnud õigeusklikud juudid. Nende hulka kuulusid loomulikult ka kristlased. Samuti ühiskonna madalama kihi esindajad olid variseridele põlastusväärsed.
Kes olid Jeesuse ja Tema jüngrite vaenlased? Kuna Ta tahtlikult rikkus hingamispäeva traditsiooni ja kuulutas end Jumala Pojaks, siis juutide usuladvik eesotsas ülempreestriga plaanitses hukata Jeesust. See seltskond oli Jeesusele tõesti otsene vaenlane. Ja kui Ta õpetas jüngreid armastama oma vaenlasi, siis Ta teadis, et Tema ise ja kõik, kes Teda armastavad, on ümbritsetud tõelistest vaenlastest. Kindel seltskond inimesi vihkas Jeesust ja Tema sõnumit ning võis põhjustada väga suurt kahju jüngritele. Vaatamata sellele Jeesus ütleb, et jüngrid peavad vastama vihkamisele agape-armastusega, ennastohverdava armastusega ehk armastustegudega. Ta õpetab meid suhtuma oma vaenlastesse samasuguse armastusega nagu Jumal seda meie vastu on üles näidanud oma Poja läbi. Püha Paulus ütleb selle kohta: “Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga Tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse Tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud.” (Rm 5:10)
Sellist agape- ehk ligimesearmastust võime endas kanda ainult siis, kui tunnistame oma vaimset pankrotti ja lubame Issandal läbi eneste armastada meie vaenlasi. Vaenlase armastamiseks ei saa me jääda lootma enese jõule. Küllap oled kogenud, et nii on see võimatu. Sellepärast peame paluma, et Issand ise oma Püha Vaimu kaudu teeks seda läbi meie nõdra ihu. Ligimese armastust võib ainult Jumal meie südametes esile kutsuda. See ei ole tunde küsimus, vaid tahte küsimus. Sellist sorti armastus seisneb rohkem tegudes kui sõnades. Jeesus viitab sellele kui enne ristilöömist Jeruusalemma pärast kurdab: “Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!” (Lk 13:34)
Tõelised kristlased on tänapäeval ümbritsetud suure hulga nähtamatute kurjuse jõudude poolt, kes mõjutavad meie nähtavaid vaenlasi nii poliitilisel, maailmavaatelisel ja sotsiaalsel tasandil. Mitte iga vihkaja ei ole meie vaenlane. Jeesus ütleb, et õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad Inimese Poja pärast. See tähendab, et kõige ohtlikumad vaenlased tegutsevad usu tasapinnal – need, kes lükkavad kõrvale Jeesuse Kristuse kui Issanda ja Päästja, kes kuulutavad iseendid prohvetiteks, õpetajateks ja Jumala poegadeks. Usun, et kristlaste suurimad vaenlased on new age’i filosoofid ja õpetajad, kes mõnitavad Jeesust ja ei tunnista Teda kuningate Kuningaks ega maailma Lunastajaks. Sama teeb ka antikristlik islam. Kristuse vaenlased ümbritsevad meid, ja kuna nad on Tema vaenlased, siis on nad samahästi ka meie vaenlased.
Jeesus toob välja meie olemise põhialused kui käsib armastada vaenlast. Ta tutvustab kuut vaimset põhimõtet, mis aitavad meil lahendada igapäevases elus ettetulevaid personaalseid konflikte. Need on tõestuseks, et rikutud ühiskonnas on võimalik väljendada armastust, aga ainult Püha Vaimu kaasabil. Pangem tähele, et Jeesus ei õpeta passiivse vastupanu põhimõtteid vaid agressiivse armastuse põhialuseid. Apostel Paulus võtab need kokku järgnevalt: “Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! Kui on võimalik, nii palju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! Ärge makske ise kätte, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte – nii ütleb Issand. Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua. Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga.” (Rm 12:17–21)
Jeesuse armastuse põhimõtted on küll vastuolus maailma tavadega aga Tema jüngritena, varustatud Temalt saadud väega, suudame selle armastusega tungida pahelisse maailma ja suudame muuta seda natuke paremaks.
Esimeseks põhimõtteks on – tee head neile, kes sind vihkavad. Siin ei ole mõeldud ühekordset heategu, vaid lahkusest kantud elustiili. Neid sõnu öeldes Jeesus teadis, et variseride viha oli jõudnud eostada vandenõu Tema surmamiseks. Hiljem Ta hoiatab oma jüngreid: “Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid.” (Jh 15:18–19) Me ei tohi unustada, et meie vaenlaste viha meie vastu on saanud alguse sellest, et nad on vihanud Kristust. Ja sellegi poolest ei tohi me otsida isikliku kättemaksu.
Teine põhimõte kõlab nii – õnnistage neid, kes teid neavad. Kui keegi kuulutab kurja sinu vastu, siis vasta tema needusele õnnistusega nii sõnades kui tegudes. Kindlasti on seda väga raske teha, eriti näiteks tiheda liiklusega linnatänavatel. Ma imestan, kui kergelt inimesed neavad üksteist sellises närvilises õhkkonnas, hoolimata sellest, kas sa oled kristlane või ei. Kuidas me saame siin vastata kurjale heaga? Küllap meil tuleks lubada rahulikult teisel sõidukil enda ette manööverdada, isegi siis kui see peaks meie endi sõiduplaani segi ajama. Võib olla toob see natukenegi valgust teise inimese stressi täis päeva.
Kolmanda põhimõte kohta ütleb Jeesus: “Palvetage nende eest, kes teid halvustavad.” Issand on siin isiklikult meile olnud eeskujuks. Pärast mõnitamist, peksu ja ristile naelutamist palvetab Jeesus rahva eest, kes Teda olid mõnitanud. “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.” Jeesus oli ainuke süütu kogu loodu hulgas. Ta ei olnud ära teeninud sellist kohtlemist, kuid vaatamata sellele Ta jätkuvalt palvetas oma tagakiusajate eest.
Neljas põhimõte on järgmine: “Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine.” Jeesuse ajal puudusid juutidel sellised kodanikuõigused, millega tänapäeva ühiskond kiidelda võib. Näiteks selle puhul, millele Jeesus viitab, ei ole rõhk asetatud hoobile näkku, vaid solvangule, mis võib usklikus südames sünnitada kättemaksusoovi. Eelnevad asjad, mida Jeesus on palunud meil teha, ei kahjusta meie isikut, aga nüüd vaenlane lööb kõige valusamasse kohta. Loomulik soov kättemaksuks tõuseb pinnale, kui meid sunnitakse tundma piinlikust nende ees, kellelt ootame austust. Eneseuhkuse riivamine tundub olevat paljudele väga valusaks kogemuseks ja see tekitab tõsiseid konflikte inimeste vahel. Jeesus tahab, et me Püha Vaimu abiga pööraksime solvajale teise põse ehk teisiti öeldes vastaksime solvajale heaga. Issand tahab, et teaksime, et on olemas midagi väärtuslikumat kui meie uhkus. Lööja enda igavene elu on kaalukausil, sest ilmselt ei saa meie vaenlane Jeesust tundma, kui me ta vaeseomaks tümitame.
Järgnevalt õpetab Jeesus meid andma ja laenama igale ühele, kes meilt palub ja tegema seda ilma, et midagi tagasi loodame saada. Pühakiri tunnistab, et vaest aidates laename Issandale ja Tema maksab tagasi. Ta ütleb: “Sina anna teisele inimesele, mis ta vajab ja küll mina hoolitsen sinu vajaduste eest.”
Maailmas, mille normaalseks hingamiseks on vaenlase vihkamine, andmine ja laenamine ainult kasusaamise eesmärgil, sellises maailmas tundub võimatu elada Kristuse soovituste järgi. Ja tahes tahtmata küsime motiivide järgi. Mis põhjusel peaksime käituma maailma lastest erinevalt? Jeesus on andnud siin selge vastuse: “…ja teie tasu saab olema suur.” Millal meile tasutakse? Kui me jagame hoolitsevat armastust, siis saab meile osaks rõõm ja rahu osadusest Jumalaga. Kindlasti ootab meid mingi tasu taevariigis, aga ma räägin siin õnnistusest, mis meile nüüd osaks saab. Jeesus julgustab meid öeldes: “Andke ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.” Suurim tasu, mida eales võiksime saada on minu arvates see, et me oleme Kõigekõrgema lapsed. Ja nii nagu Tema on helde tänamatute vastu, olgem ka meie armulised.
Milline on siis tänase sõnumi kokkuvõte? Mida me saame teha ühiskonnas, kus inimesed vihkavad meid sellepärast, et armastame Jeesust? Issand ütleb siin väga selgelt, et nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile ja seda eriti oma vaenlastele ning olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Kaalul ei ole siin meie õigused, vaid teiste inimeste igavene elu. Kristus pakkus oma armastust meile, kui olime alles Tema vaenlased ja tänu sellele oleme pääsenud Jumalariiki. Me ei tohi unustada, kes me olime ja kuidas meid on päästetud. Meil tuleb elada vaenlaste keskel nii, nagu Jeesus on seda soovitanud, et nad võiksid meie kaudu näha Jumala armastust nende vastu. Ja palvetagem, et paljud neist võiksid jõuda äratundmisele, et Jeesus Kristus on ainuke Päästja.
Aamen.
