Pennsylvania võimude poolt avalikustatud raport paljastab, et katoliku kiriku preestrid pilastasid Pennsylvania piiskopkondades seitsmekümne aasta vältel üle tuhande lapse, samal ajal kui piiskopid nendele kuritegudele läbi sõrmede vaatasid või neid koguni kinni mätsisid.
Teisipäeval avalikustas Pennsylvania osariigi peaprokurör Josh Shapiro pärast Pennsylvania vandemeeste kogu kaheaastast juurdlust 884-leheküljelise aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult laste seksuaalset kuritarvitamist preestrite poolt Allentowni, Harrisburgi, Pittsburgi, Greensburgi, Erie, Scrantoni diötseesides (piiskopkondades – toim) ning nende koletute kuritegude süstemaatilist varjamist Pennsylvania ja Vatikani kõrgete vaimulike kaasabil. Josh Shapiro sõnul üritasid ka veel hiljaaegu teatud isikud ning diötseesid takistada kohtute kaudu selle aruande avalikustamist. Selle Ameerika ajaloo kõige ulatuslikuma katoliku kiriku vaimulike seksuaalseid kuritegusid paljastava aruande koostasid 23 Pennsylvania vandemeest ning lisaks kohtus antud tunnistustele põhineb see suuresti diötseeside salaarhiivides hoitud dokumentidel, mille maht küündib poole miljoni leheküljeni ning millede hulgas leidus nii süüdistusi kui ka preestrite käsitsi kirjutatud ülestunnistusi. Salaarhiivid (nagu kiriku ametnikud neid ise nimetavad) asusid piiskoppide kontorites ning nende võti oli piiskoppide käes.
Raporti koostamise käigus tuvastasid vandemehed usaldusväärset tõendusmaterjali süüdistamaks 301 preestrit laste seksuaalses kuritarvitamises. Kuigi see arv on šokeeriv, ei ole raportis ära toodud kõigi enam kui 400 preestri nimesid, kellede kohta salaarhiivides toimikuid leidus – vandemehed hoidusid preestrite isikute avalikustamisest, kui informatsioon nende süü kindlaksmääramiseks oli nende hinnangul ebapiisav.
Uurimise käigus tuvastati enam kui 1000 last, kes olid langenud vaimulike poolt seksuaalse kuritarvitamise ohvriks, kuid vandemeeste kogu on arvamusel, et tegelik ohvrite arv võib küündida tuhandetesse. „Kuigi preestrite nimekiri on pikk, siis me ei usu, et meil õnnestus kõiki süüdlasi tabada. Me oleme kindlad, et paljud ohvrid ei avalikustanud nendega juhtunut ning et diötseesid ei koostanud iga kord kirjalikke dokumente, kui nad ahistamisjuhtumitest kuulsid,“ on raportis kirjas. Samuti ei hõlma raport võimalikke kuritegusid, mida võidi välislähetustel toime panna.
Peaprokurör Josh Shapiro süüdistas teisipäevasel pressikonverentsil katoliku kiriku ametnikke läbi aastakümnete pehmendavate eufemismide kasutamises, et kuritegude reaalset ulatust kinni katta:
„Kiriku ametnikud kirjeldasid pilastamist pidevalt ja tahtlikult kui müramist, maadlemist ja sobimatut kokkupuudet. Tegemist ei olnud aga ühegagi nendest – see oli laste seksuaalne kuritarvitamine, sealhulgas vägistamine, mille panid toime täiskasvanud mehed – preestrid – laste vastu. Üle kõige kaitsesid nad iga hinna eest oma institutsiooni. Vandemeeste kogu hinnangul näitas kirik üles täielikku põlgust [oma] ohvrite vastu.“
„Nende mustriks oli: kuritarvita, eita ja mätsi kinni,“ jätkas Shapiro, lisades, et kiriku ametnike eesmärgiks oli vaigistada pilastamissüüdistusi piisavalt kaua, et need aeguksid: „preestrid vägistasid väikeseid poisse ja tüdrukuid ning varjasid seda aastakümneid.“ Viies seksuaalkurjategijatest preestreid üle kogudusest kogudusse „lubasid nad neil tegutseda kuni 40 aastat.“
Kuna praeguseks on enamus kuritegusid aegunud ning mitmed süüdistatud preestrid on juba surnud, siis on hetkel võimalik kohtulikult karistada vaid kahte preestrit kolmesaja ühest, kelledest üks on ennast ka juba süüdi tunnistanud. Sellist ebaõiglust kommenteerides kirjutas vandemeeste kogu raportis:
„Me ei ole rahul nende väheste süüdistustega, mida meil on võimalik esitada, mis moodustavad kõigest pisikese protsendi kõikidest laste kuritarvitajatest, keda me nägime. Meil hakkab halb, kui mõtleme kõikidele nendele kuritegudele, mis jäävad karistamata ja hüvitamata. See aruanne on meie ainus abivahend. Me nimetame nende nimed ja kirjeldame mida nad tegid – see puudutab nii seksuaalkurjategijaid kui ka nende varjajaid. Me tirime nende teod päevavalgele, sest nende ohvrid väärivad seda. Ning me esitame oma ettepanekud seadusemuudatusteks, et ei oleks vaja enam kunagi ühtegi sellist uurimist läbi viia.“
Koletud üksikjuhtumid
Raporti kohaselt olid enamik ohvritest poisid, kuid pilastati ka tüdrukuid. Seksuaalne kuritarvitamine hõlmas nii käperdamist ja masturbeerimist kui ka anaalset, oraalset ja vaginaalset vägistamist. Sadadest koletutest juhtumitest paistavad aga mõned oma kurjuse ja brutaalsuse poolest eriti silma:
- Üks Harrisburgi diötseesi preester kuritarvitas kümnekonna aasta vältel seksuaalselt sama perekonna viit õde, kelledest noorim oli kõigest 18 kuu vanune (sic!). Kuigi tema kuritegudest anti korduvalt teada, ei järgnenud sellele vajalikke samme. Kui tema kodu viimaks läbi otsiti, siis leiti sealt võigas kollektsioon, mis koosnes tüdrukute uriini- ja menstruaalvere proovidest ning häbemekarvadest. Aastaid hiljem tunnistas ta oma kuriteod küll üles, kuid selleks ajaks oli ohvrite jaoks juba liiga hilja.
- Preester James Beeman vägistas haiglas 7-aastase tüdruku, keda ta mandlioperatsiooni järgselt külastas. Ta vägistas teda hiljem ka 13-aastaselt ning taaskord 19-aastaselt, kui ta oli lapseootel. Lisaks ahistas ta seksuaalselt ka mitmeid 6-aastaseid tüdrukuid.
- Scrantoni diötseesi preester Thomas D. Skotek vägistas alaealise tüdruku ning kui tema ohver selle tulemusena rasestus, sundis teda aborti sooritama. Scrantoni piiskop James C. Timlin kirjutas sellest koletust kuriteost teada saades: „see on sinu elus väga keeruline aeg ja ma mõistan, kui endast väljas sa oled. Ka mina jagan sinu leina.“ Kiri ei olnud aga adresseeritud mitte vägistatud tüdrukule, vaid vägistajast preestrile.
- Allentowni diötseesi vaimulik monsenjöör Thomas J. Benestad sundis 9-aastast poissi palvetamise ajal endale oraalseksi tegema ning loputas seejärel puhastamise eesmärgil tema suud püha veega. Samuti praktiseeris Benestad oraalseksi ka poisi peal.
- Karmeliidi preester David Connell uinutas oma koolipoisist ohvri mahla sisse lisatud droogiga ning vägistas ta seejärel. Ohver ei mäleta küll vägistamist, kuid ärgates eritus tema pärakust verd. Connell kordas hiljem sama tegu tee sisse lisatud uinuti abil.
- Üks Greensburgi diötseesi preester rasestas 17-aastase tüdruku, võltsis peapreestri allkirja abielutunnistusel ning seejärel lahutas tüdrukust mõni kuu hiljem. Sellest hoolimata suunati ta teise osariiki ümber.
- Greensburi diötseesi preester Robert Moslener rääkis oma alg- ja põhikooli õpilastele eneserahuldamisest ja oraalseksist, „õpetades neile, kuidas Neitsi Maarjal tuli pärast Jeesuse sündi nabanöör läbi hammustada ja Jeesus puhtaks lakkuda.“ Tema teenistusest eemaldamiseks läks tarvis veel arvukaid kaebusi ning „kõigest“ 15 aastat.
- Üks Allentowni preester jäeti veel aastateks ametisse, kuigi ta tunnistas poisi pilastamise üles ja palus abi. Diötsees leidis, et „see kogemus ei ole ohvri jaoks tingimata kohutav trauma“ ning perekonnale tuleks anda lihtsalt „võimalus olukorra seedimiseks.“
- Pittsburgi diötseesi vikaar George Zirwas viis ühe noore altaripoisi, kellega ta oli sõbrustanud, Munhalli pastoraati, kus ootasid ees Altoona-Johnstowni diötseesi preestrid Francis L. Pucci, Richard Zula ja Francis Luddy. Preestrid vestlesid religioossetest kujudest ja andsid oma ohvrile korralduse voodi peale ronida, eemaldada oma riided ja poseerida nagu Kristus ristil, tehes temast samal ajal itsitades Polaroid-kaameraga pilte. Need pildid lisati hiljem nende lasteporno kollektsiooni, kus leidus pilte ka teistest teismelistest poistest. Igal preestril olid oma lemmikpoisid, keda nad reisidele kaasa võtsid ning kellel nad kinkisid kuldsed ristid. Nende ristide eesmärgiks oli märgistada ära poisid, keda on seksuaalselt ära kasutatud ning keda on seetõttu ka edaspidi lihtsam pilastada.
- Allentowni diötseesi preester Edward George Ganster ahistas seksuaalselt 14-aastast poissi, lohistas teda aluspesust tõmmates mööda elutoa põrandat ning peksis teda korduvalt metallist ristiga. Ganster kuritarvitas seksuaalselt veel ka vähemalt ühte 12-aastast ja ühte 13-aastast poissi. Sellest hoolimata ning olles tema kuritegudest teadlik, andis diötsees Gansterile soovituskirja, mille abil kandideerida tööle Walt Disney Worldi. Soovituskirja abil õnnestuski tal seal 18 aastat töötada.
Need on vaid üksikud näited paljudest kohutavatest ja südantlõhestavatest juhtumikirjeldustest, mida raportist leida võib. Paljud ohvrid said seksuaalse kuritarvitamise käigus väga tõsiseid füüsilisi traumasid, mis nõudsid arstiabi ning isegi kirurgilist sekkumist, kuid kõik ohvrid said selle tagajärjel hingelise ja emotsionaalse trauma terveks eluks, mis viis paljusid hiljem alkoholismi ja narkomaania küüsi, tekitas neile väga tõsiseid psüühilisi probleeme, mis rikkusid ära nende suhted ja elud ning mis viisid mitmeid preestrite ohvreid kahjuks ka vabasurma.
Raportist tuleb ka välja, kuidas preestrid kasutasid sageli rituaale, ususümboleid ja ähvardusi igavese põrgutulega, et lapsi mõjutada, seksuaalselt kuritarvitada ja vägistada. Näiteks ütles Greensburgi diötseesi preester George R. Pierce 10-aastasele poisile, et päästetud saamiseks ja taevasse minemiseks peab ta talle osutama oraal- ja anaalseksi. Kuna poiss usaldas Pierce’i ja tema autoriteeti kirikus, siis nõustuski ta olema preester Pierce’iga kolm aastat seksuaalsuhetes. Kui Allentowni diötseesi preester Edward R. Graff seitsmenda klassi poissi pilastas, siis ütles ta talle, et see on „okei“, kuna ta on „Jumala tööriist.“ Pennsylvania osariigi peaprokurör Josh Shapiro nimetas sellist käitumist „usu kasutamiseks relvana“: „seksuaalkiskjad igas diötseesis kasutasid katoliku usku relva ja tööriistana oma seksuaalse kuritarvitamise teostamiseks. Lastele ei õpetatud mitte ainult, et selline kuritarvitamine on normaalne, vaid et see on ka püha.“
Kiriku reaktsioon
Mitmed praegused ja endised vaimulikud pöördusid kohtu poole, et takistada rapordi avaldamist, väites, et see rikuks nende põhiseaduslikku õigust oma hea maine kaitsele ning õiglasele kohtupidamisele. Pennsylvania ülemkohus leidis oma otsuses, et avalikkusel on õigus raportit näha, kuid raporti vastu protesteerivate preestrite ja teiste isikute nimed tuleb seal esialgu tsenseerida, kuni selle küsimuse arutamist jätkatakse 26. septembril aset leidval kohtuistungil. Peaprokurör Shapiro on aga kinnitanud oma kavatsust võidelda kohtus kõikide raportis sisalduvate nimede avalikustamise eest. Mõned diötseesid otsustasid süüdistatutelt nende anonüümsuse võtta enne raporti esitlemist ning avalikustasid nende vaimulike nimed, keda süüdistati sobimatus seksuaalses käitumises. Reedel ütles Pittsburgi diötseesi piiskop David Zubik, et mõned raportis nimetatud preestrid on endiselt teenistuses, kuna diötsees leidis, et nende vastu esitatud süüdistused on alusetud.
Mitmed diötseesid väljastasid avaldused, milles paluvad ohvritelt andeks ning väidavad, et nad astuvad samme igasuguse kriminaalse käitumise lõpetamiseks. „Vandemeeste kogu on meie katoliku diötseesile esitanud väljakutse asetamaks ohvrid esikohale ja parandamaks viise laste ja noorte kaitsmiseks,“ ütles Erie diötseesi piiskop Lawrence Persico oma avalduses.
Lisaks paljudele teistele vaimulikele süüdistatakse raportis praegust Washingtoni peapiiskopkonna juhti kardinal Donald Wuerli vaimulike seksuaalkuritegude varjamises Pittsburgi piiskopina aastatel 1988 kuni 2006. Wuerl, kes on üks prominentsemaid kardinale USAs, väitis teisipäeval tehtud avalduses, et ta „toimis hoolsalt, kantuna murest ohvrite pärast ning soovist tulevasi kuritarvitamisi ära hoida.“ Enda teguviisi õigustades nimetas ta laste seksuaalset ärakasutamist siiski „kohutavaks tragöödiaks.“
Raport ilmus ajal, mil katoliku kirik oli USAs taas uue skandaali keerisesse sattunud, mis puudutas kohaliku kirikuhierarhia kõige kõrgemaid tasandeid. Paavst Franciscus eemaldas 88-aastaselt kardinal Theodore McCarrickilt tema tiitli ja määras talle eluaegse palveelu ja patukahetsuse kohustuse seoses esile kerkinud süüdistustega, et McCarrick oli aastate jooksul poisse seksuaalselt ära kasutanud ning oli samuti sobimatutes seksuaalsuhetes täiskasvanud seminaristidega. Kardinal Wuerl on sattunud tugeva kriitika alla ka oma reaktsiooni tõttu McCarricki skandaalile, kuna paljud seavad kahtluse alla kardinal Wuerli väidetava teadmatuse McCarricki seksuaalsete kuritegude osas noorte seminaristidega. Kardinal Wuerl võttis üle kardinal McCarricki ameti Washingtoni peapiiskopina pärast seda, kui McCarrick 2006. aastal pensionile läks.
Viimastel kuudel on paavst Franciscus ühtlasi rahuldanud mitmeid Tšiili piiskoppide lahkumisavaldusi seoses seal lahvatanud seksuaalse kuritarvitamise skandaalidega.
Allikad: Reuters, Breitbart, Pennsylvania vandemeeste kogu raport ja Pennsylvania osariigi peaprokurör Josh Shapiro pressikonverents.
Allikas: Objektiiv.ee
