Matteuse 11:25–30
Kiidetud olgu Jeesus Kristus!
Tänapäeva inimesed on suhteliselt väsinud. Tihe päevaplaan sunnib vara üles ja hilja voodi. Statistika ütleb, et paljude jaoks jääb uneaega väheseks. Kusagilt lugesin, et mõned ettevõtted julgustavad oma töötajaid tegema lõuna ajal väikese uinaku, et töötajate tootlikus ei väheneks päeva teisel poolel. Nad varustavad neid isegi sängi, padja ja äratuskellaga. Liikluspolitsei räägib, et väsinud autojuhid on sama ohtlikud kui purjus juhid.
Mitte üksnes meie kehad ei väsi. Kaasaja keerulise eluga kaasnev stress nõuab oma lõivu ka meie hingedelt. Paljudele käib vastutus kodus, koolis või tööl üle jõu. Mõned ei jaksa vastu panna raha või perekonna muredele ja põlevad läbi. Iga päev sattub haiglasse inimesi, kes kannatavad füüsilise või hingelise kurnatuse all. Küllap on mõni meistki aeg ajalt väsinud ja tüdinud. Me vajame üsna sageli korraliku puhkust.
Kas kirik on koht, kus saaksime leevendust kiire tempoga elule? Mõni üksik kirikuline ehk leiab, et siin on tõesti sobiv koht teha üks väike uinak jutluse ajal, kuid enamus teist teab, et olles seotud koguduse eluga toob see endaga kaasa hoopis koormuse suurenemise, mis võib omakorda elu veelgi rahutumaks muuta.
Samas on meile siin antud ka lootus. Tänane evangeeliumi tekst on eriliseks sõnumiks väsinud inimestele. See Jeesuse kutse on tõesti imestusväärne: “Tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Uurides täna neid Issanda sõnu peaksime paluma, et Ta ise aitaks meil kogeda enda poolt pakutavat imelist puhkust.
Küllap sa võid nüüd mõelda, et Jeesuse järgijal on pea võimatu leida hingamist. Oleme ju paljudel kordadel rääkinud kristlaseks olemise raskest teest. Usk võib tuua tüli ja vaenu sõprade ning pereliikmete vahele. Jüngri elu ei ole võrkkiikel kokteili rüüpamine. Kuidas saab see olla siis puhkus? Isegi Jeesuse enda sõnad tekitavad segadust. Pakkudes vaevatutele hingamist Ta ütleb samas: “Võtke enda peale minu ikke, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge.” Me oleme väsinud, vajame puhkust, kuid mida Jeesus meile pakub? Ta ei paku voodit ega patja, vaid hoopis iket. Iket kasutati härgade ja eeslite juures koorma kandmiseks. Jeesus annab jüngritele koormaks oma õpetuse. Olla kristlane tähendab Jeesuse järgimist, teatud asjade õppimist ja tegemist. See ei näi olevat sugugi kerge elu. Ja siiski Jeesus tõotab meile, et kui me järgime Teda, siis leiame oma hingedele puhkust. Kui püüame elada Tema armus ja Tema auks, siis avastame, et Tema ike on hea ja koorem kerge. Kuidas see toimib? Arvan, et Jeesuse sõnum võiks kõlada ka nii: “Kristlaseks olemine ei ole alati kerge. Järgides mind avastad, et tee võib olla vahel väga konarlik ja pead liikuma ülesmäge. Aga ma tõotan, et see saab olema hea elu. Ma ei saa lubada, et su ihu ei tunneks vahel suurt väsimust, kuid su hingele tõotan ma värskendust.” Leidub palju põhjendusi Jeesuse sõnade paikapidavusele, kuid ma mainin neist nelja, mis kinnitavad, et kristlaseks olemine on hea.
1) Teised võimalused kristluse kõrval ei ole head. Kerge koorem, mida Jeesus meile kanda annab, on selgelt eristatav teiste religioonide rasketest koormatest. Just sellise koorma panid Jeesuse kaasaegsed variserid oma rahva õlgadele. Nad õpetasid, et õigeksmõistmine Jumalalt saavutatakse suure hulga religioossete normide ja tavade täitmise läbi. Kuna inimesed ei ole ega ei ole olnud suutelised kunagi täitma neid käske lõpuni, siis nad olid hädas süütundega ja muretsesid, kas ikka sai küllalt tehtud Jumala meeleheaks. See on raske koorem. Jeesuse ikke on hulga kergem, kuna see pakub andeksandmist ja päästet kui Jumala teenet, Tema suurt armu. Leidub tänapäevalgi rahvaid, kelle religioon sisaldab rasket koormat. Igaüks, kes on valinud pääsemiseks enda tegude ülistamise tee, olgu see juut, moslem, katoliiklane või luterlane, kannab raskemat koormat kui see, kes on leidnud pääsemise Jumala armust usu kaudu Jeesusesse Kristusesse.
Ei ole religioon üksnes see, mis paneb inimestele peale raske koorma. Kui inimene ei arvesta Jumalaga ja otsustab teha, mida heaks arvab, siis võib asi lõppeda orjuse koormaga. Inimesest saab oma soovide ja ihade ori. Johannese evangeeliumis Jeesus ütleb: “Igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.” Me näeme seda üsna selgelt meie ühiskonnas. Jumala eitamise tagajärjel leviv alkoholism, narkomaania, hasartmängud, vägivald – kõik see laostab ja hävitab inimest. Patu ohver kannab igatahes raskemat koormat kui Jeesuse jünger. Niisiis, kristlaseks olemine ei ole mitte alati kerge, kuid palju raskem on mitte olla kristlane.
2) Jeesuse järgimine on hea ja kerge, kuna Püha Vaim aitab meil kuuletuda Issanda käskudele. See teeb kristlaseks olemise palju kergemaks. Jumal on andnud Vanas Testamendis oma rahvale väga olulise tõotuse, et ühel päeval Ta teeb oma seadustest kinnipidamise rahvale kergemaks. Jumal ütleb prohvet Hesekieli suu läbi: “Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame, et nad käiksid mu määruste järgi ja peaksid mu seadusi.” (Hs 11:19–20) See tõotus sai täidetud. Jeesuse Kristuse kaudu oleme Tema jüngritena saanud osa Püha Vaimu juhtimisest ja abist. Pauluse sõnadega öeldes oleme uus loodu Kristuses. Issanda käskude täitmine ei ole enam meie ponnistuste kättesaamatu vili, vaid Püha Vaimu tegevus meie sees.
3) Jeesuse järgimine on hea ja kerge, kuna oleme suutelised ületama kahte suurt probleemi – süütunnet ja hirmu. Isegi kui meie välised asjaolud on väga rasked kui meil on küllaga vastikuid, rikutuid, väga halbu päevi, kus tahaksime jätta kõik sinnapaika ja minna kuhugi kaugele, isegi siis jääb meile vabadus süüst ja hirmust, mis kindlustab meie hingedele hingamise. Süü on probleem, millega paljud on vaevatud ja koormatud. Eksimused majandusalal, purunenud suhted, valed ja tagarääkimised, kõik see toob palju valu ja süütunnet meie hingedesse. Leidub sullereid, kes inimeste tõsist hingehäda ära kasutavad ja lihtsameelsetelt raha välja pettavad. Ameerika Ühendriikides võid 50 dollari eest osta endale paberkoti, mille kasutusjuhend kõlab nii: “Hinga tugevalt sisse, aseta koti avaus kindlalt suule, puhu kogu oma süü endast välja ja likvideeri viivitamatult kott.” Umbes taolisi soovitusi võib ka Eesti psühhiaatritelt ja posijatelt kuulda. Kristlastena teame, et maailmas ei ole midagi muud, mis võtaks ära meie süü, kui üksnes ristil valatud Jeesuse veri. Johannese kirjast võime lugeda: Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nõnda et Ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.” Milline tõotus, milline rõõmus sõnum patusele inimesele! Kristlaseks olemine on kerge ja hea, kuna võime teha seda puhta südametunnistusega, vabastatuna süü raskest koormast.
Olla vaba hirmust, eriti surmahirmust, on samuti midagi väga olulist, mis toob meie hingedele puhkust ja rahu. Üks Teise maailmasõja kindral, keda kiideti suure julguse pärast, ütles oma sõbrale: “Iga kord, kui ma kuulen püssipauku, mõistan, et olen argpüks. Ma kardan surra.” Enamus inimestest püüab eirata surma. Neile meeldib mõelda, et surm on midagi niisugust, millega neil ei tule kunagi kokku puutuda. Kuid neil tuleb, meil kõigil tuleb. Ainult selle vahega, et meile, Jeesuse järgijatele, annab surma palge ees enesekindlust teadmine, et Kristuse ülestõusmise läbi leiame ka meie tee igavikku.
Süü ja surmahirmust vabastatuna leiab meie hing hingamist, vaatamata jüngriks olemise raskustele.
4) Kristlaseks olemine on hea, kuna see on elu täis rõõmu. Mõned arvavad ekslikult, et vaga kristlane ei saa olla samal ajal õnnelik inimene, et need kaks ei sobi ühte. Kuid see ei ole nii. Mida tõsisem Jeesuse järgija sa oled, seda rohkem rõõmu oma elus koged. Üheks rõõmu põhjuseks on see, et meie Õnnistegija on tasane ja südamelt alandlik. Jeesus ei ole julm diktaator, vaid kaastundlik Kuningas ja armuline Isa. Sellise Issanda järgimine valmistab loomulikult rõõmu. Rõõmu valmistab ka see, et olles kutsutud paljudest asjadest loobuma ei pea me lõppkokkuvõttes midagi ohverdama – kui, siis ainult oma mina. Vahel Issand laseb teha meil asju, mis tekitavad ebamugavust. Vahel peame Jeesuse järgimise nimel loobuma rahast, mida oleksime parema meelega enda vajaduste rahuldamiseks kasutanud. Vahel võivad inimesed meid pilgata või isegi taga kiusata. Kuid ära heida meelt, ära karda. Issand kinnitab meile, et Ta tasub meie loobumised mitmekordselt. Tuletagem meelde, mida Jeesus Luuka evangeeliumis oma jüngritele ütleb: “Ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või venna või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast, kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.” Pattudest ja hirmust vabanemine, Kristuse armulauast osasaamine – see on tasu, mille saame kätte juba siin ja kohe. Ma usun, et need Jumala armuvahendid on enam väärt kui kogu maailma rikkused. Kuid kõige tähtsam on see, et lõpuks, aja täitudes ei pea ükski Jeesuse järgija kahetsema oma valikut. See teadmine annab meile isegi katsumuste hetkel sisemist rõõmu. Keegi ütles mulle kunagi, et ta ei armasta oma tööd, kuid mõeldes kopsakale töötasule on tal terve päev nägu naerul. Armsad vennad ja õed, on aegu, kus meile võib olla ei meeldi Jeesust järgida, kuid tuletades meelde Issanda imetlusväärseid tõotusi ammutame neist rõõmu oma argipäeva askeldustes. Ehkki meie elu pole alati kerge, on ometi kristlaseks olemine hea ja õnnis. Kuigi meie ihud väsivad, leiavad meie hinged rahu ja hingamist Issanda juures. Olgem ikka tänulikud ja rõõmsad! Aamen.
