Tänavu novembris möödub kümme aastat nii Balti luterlike piiskoppide pöördumisest kui EELK kirikukogu deklaratsioonist, milles väljendatakse muret mõnede luterlike kirikute eemaldumise üle kristlikust abielukäsitusest ja sellega kaasnevast kirikuosaduse kahjustamisest. Avaldame uuesti esmalt Balti piiskoppide pöördumise, mis sündis 4. novembril 2009 Tallinnas ja kus kinnitatakse, et “abielu on kooselu mehe ja naise vahel ning homoseksuaalse sättumuse praktiseerimine on ühtesobimatu Kristuse järgimisega.”
Pöördumise tekst:
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Läti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Leedu Evangeelse Luterliku kiriku juhid kohtusid Tallinnas 3.–4. novembril 2009, et tugevdada Balti riikide luterlike kirikute ühtsuse pikaajalist kogemust ja palvetada kristlaste osaduse eest kõikjal maailmas, ühtlasi mõistes, et meie ajal on sidemed kristlike kogukondade vahel pandud mitmel pool proovile. Piiskopid kõnelesid samuti ülesannetest ja vastutusest, mis seisavad nende kirikute ees, otsides paremaid võimalusi koostööks tulevikus. Kristlik usk tähendab elamist Kristusega ja üksteise teenimist.
Iseäranis praegusel ajal, mil paljud inimesed on kaotanud nii seesmise rahu kui välised pidepunktid meid tabanud majandusraskuste tõttu, kutsume oma kaasmaalasi üles väärtustama meie kristlikku pärandit ja ammutama vaimulikku rikkust, mis on ilmutatud Pühakirjas ja mida pakutakse kõigile, kes Tema poole pöörduvad ja Temasse usuvad. Käesolev kriis maailma majanduses on pikaajalise ebaõnnestumise vili, et me pole suutnud toimida nende põhimõtete kohaselt, mille Jumal on loomises seadnud. Moodsa ühiskonna tarbijamentaliteet ja individualism võtavad oma osa. Probleemi lahendamine ainult majanduse parandamisega tähendaks sama vea kordamist. Esmalt peab saabuma vaimulik uuenemine, uus arusaamine õiguste ja kohustuste tasakaalust, osadus, empaatia, solidaarsus ja vastastikune toetamine. Me usume, et kõige veenvam sisemine motivatsioon muutustele tuleneb kohtumisest elava Kristusega. Jeesus Kristus ütles: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” (Mt 28,19-20)
Kristlik kogudus ühiskonna osana on haaratud kõigisse diskussioonidesse, mis on seotud looduse ja inimkeskkonnaga nii kohalikul kui ülemaailmsel tasandil. Meie Läänemere kaitsmine riikide hoolimatuse ja korporatiivse ekspluateerimise eest on üks kriitilisemaid näiteid sellest valdkonnast. Meie kirikud kui Jumala Sõna ümber koondunud kogukonnad ja kristliku eetose alalhoidjad peavad juhtima tähelepanu kaasaja probleemide vaimulikele põhjustele. Kirikud ei tohi unustada, et kõige olulisem Jumala poolt neile usaldatud tööriist on Tema Sõna – käsk ja evangeelium – ja ligimese teenimine armastuses.
Me kutsume valitsusi üles selgemini nägema inimelu vaimulikku mõõdet ning riigi, omavalitsuste, koolide ja kiriku positiivse koostöö häid vilju. Kristlike põhimõtete õpetamine ja rakendamine toetab nii perekonda kui kogukonda. Ühiskonna väärtuste hulka kuuluv südametunnistuse- ja sõnavabadus määratlevad religioosse elu mitte ainult privaatse, vaid ka avaliku sotsiaalse õigusena, mida tuleb soodustada ja edendada. Religiooniõpetus ja kristlik haridus on selle õiguse lahutamatu osa.
Käesoleval ajal on kirikute ühine tunnistus äärmiselt oluline, mistõttu avaldame muret arengute üle, mis nõrgestavad kristlaste osadust ja põhjustavad lõhesid kirikutes ja kirikute vahel. Mõnede Luterliku Maailmaliidu liikmeskirikute hiljutised otsused kiita heaks samasooliste paaride kiriklik laulatamine ja sellise kooselu võrdsustamine abieluga või ordineerida vaimuliku või piiskopi ametisse homoseksuaale, kes ei ela tsölibaadis, kehastavad neid arenguid, mis lõhuvad kristlaste osadust. Me kinnitame, et abielu on kooselu mehe ja naise vahel ning homoseksuaalse sättumuse praktiseerimine on ühtesobimatu Kristuse järgimisega. Me usume, et neid suundumusi järgides eralduvad kirikud apostlikust õpetusest inimese seksuaalsuse ja abielu kohta. Me näeme, et sellised otsused ja tegevused ohustavad luterlikku osaduskonda ja oikumeenilist koostööd, kuna need viivad välja olukorrani, kus luterlikud kirikud, Luterliku Maailmaliidu liikmed ei saa enam täielikult üksteise kiriklikke ameteid tunnustada, koostööd teha ning üheskoos Sõna kuulutamises ja sakramentide pühitsemises osaleda.
Kutsume oma luterlikke õdesid ja vendi ühtsusele ning koostööle Pühakirja alusel ja järgides luterlikke usutunnistusi. Kaasaja väljakutsed nõuavad kindlat seisukohavõttu, mis toetub ajatutele tõdedele ja väärtustele. Kirikute ühine arusaam evangeeliumist on varandus, mille kadumist me ei saa lubada ning see tuleb anda edasi nii praegusele kui ka tulevastele põlvkondadele. Meie ülesanne on olla ustavad selles, mille osaliseks oleme Jumala armust saanud ning teenida ligimest nõnda, et me kõik jõuaksime usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse (Ef 4,13).
Peapiiskop Andres Põder, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Peapiiskop emeritus Kuno Pajula, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Piiskop Einar Soone, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Piiskop Mindaugas Sabutis, Leedu Evangeelne Luterlik Kirik
Riia peapiiskop Janis Vanags, Läti Evangeelne Luterlik Kirik
Daugavpilsi piiskop Einars Alpe, Läti Evangeelne Luterlik Kirik
Liepaja piiskop Pavils Bruvers, Läti Evangeelne Luterlik Kirik.
Foto: Janis Vanags, Andres Põder ja Mindaugas Sabutis (kuvatõmmis)
